11-17. aprillil 2010 toimus Rootsis, Göteborgis 8. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad kuni 16-aastatele õpilastele. Seekord oli osalemas 21 Euroopa Liidu liikmesriigi õpilased, igast riigist kaks 3-liikmelist võistkonda. Olümpiaadi korraldajaks oli Göteborgi Ülikooli Loodusteaduskond, võistlus toimus eksperimentaalsete ülesannete lahendamisena kahes voorus. Paremusjärjestuse määramisel võeti arvesse mõlemas voorus saavutatud tulemusi. Loodusteadused hõlmavad keemiat, füüsikat ja bioloogiat. Olümpiaadi eel said kõik võistkonnad tutvuda kummagi võistluspäeva jaoks koostatud legendiga, mis andis aimu, millisest valdkonnast eksperimentaalsed ülesanded pärinevad. Ehkki legend ei reeda eksperimendi sisu, võis mõnede tulevaste tööde ideed siiski aimata. Esimene eksperiment oli seotud vee omaduste määramisega, et varustada üht planeeti sobiva kvaliteediga veega, mida nad vajasid energeetiliseks otstarbeks. Bioloogia ülesanne esimeses voorus oli pigem biofüüsika kallakuga, füüsika ja keemia eksperimendid see-eest aga üpris valdkonnakohased. Teine eksperiment oli seotud kriminalistikaga ning konstrueeritud päris leidlikult kogutud tõendusmaterjalide alusel – nimelt tuli füüsikas tuvastada mõrvatud isiku surmaaeg, kasutades selleks surnukeha jahtumiskõverat, mida modelleeriti reaalselt mõõdetud kaalika jahtumiskõvera abil, keemia eksperimendis uuriti vereseerumis leiduva mürgi kontsentratsiooni, et tuvastada jook, milles surmav annus kemikaali võis sisalduda ning bioloogidele oli koostatud mitmesuguste õietolmude mikroskoopilise määramiseks „Kohtupalünoloogia käsiraamat“, mille abil tuli tuvastada mõrvatule saadetud anonüümkirjalt kogutud õietolmu päritolu, mis viitas vastavalt ka mõrvarile. Lisaks eksperimendile on olümpiaadil vaja vastata ka teemaga seonduvatele teoreetilistele küsimustele, et õpilased saaksid demonstreerida oma teadmisi vastavas valdkonnas.
Mõlemad Eesti võistkonnad esinesid tublilt, ehkki ülesanded tundusid võistluse ajal üpris lihtsatena, tuli sellegipoolest ette mitmeid «näpuvigu», mida võistlejail endil pärast võistlust oli raske seletada – miks üks või teine komistus ülesannete lahendamisel oli juhtunud! Ka võistkondadega kaasas olnud mentoritel (Andres Ainelo, Jörgen Metsik ja Karin Hellat) oli päris keeruline žüriid veenda meie õpilaste mõnede lahenduskäikude vettpidavuses. Žürii tegi oma tööd järjekindlalt ja samas võtmes, nii et kõiki võistkondi koheldi tööde hindamisel võrdselt. Autasustamistseremoonial Göteborgi Ülikooli aulas oli pinge kruvitud haripunkti kui osalemise eest auhinnatud võistkonnad olid oma tunnustuse (pronksmedalid) kätte saanud. Korraldajate kurvastuseks osutusid ka mõlemad Rootsi võistkonnad selles seltskonnas olevateks. Aga oli ka mitmeid teisi riike, kelle medalisaak pronksiste autasudega piirdus – Bulgaaria, Kreeka, Luksemburg ja Portugal. Kuna mõlemad Eesti võistkonnad saavutasid kokkuvõttes üsna ligilähedase tulemuse, eeldasime hõbedaste autasude juurde asumisel, et meie mõlemad võistkonnad saavad seekord sama karva medalid. Läks aga napilt veelgi paremini – saime ühe kuldse ja teise hõbedase autasu. B võistkond (Anu Ainsaar, Ralf Ahi ja Taivo Pungas – kõik Tallinna reaalkoolist), kes lõpparvestuses olid 10. kohal ja pälvisid seega paremuselt kolmandad hõbemedalid jäi vaid seitsme punkti võrra maha meie A võistkonnast, kellele sai osaks üldarvestuses 7. koht ja kuldmedalid. Kuldsesse võistkonda kuulusid Eva-Lotta Käsper Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Erik Tamre Tallinna Reaalkoolist ja Rene Lomp Tallinna Liivalaia Gümnaasiumist.
Ettearvatult olid väga tugevad võistkonnad Saksamaalt ja Ungarist, kelle mõlemad võistkonnad läksid koju kuldsete autasudega, paraku ei saanud aga ükski neist võistkondadest üldvõitu, millega kaasneb rändkarikas – sellega sõitsid juba teist korda koju tšehhid, kes on ühtlasi ka järgmise, 9. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi korraldajad. Eesti on rändkarika võitnud ühel korral – see oli 2008. aastal. kui olümpiaad toimus Küprosel ja võitnud võistkonda kuulusid tollal Katrin Kalind, Taavi Pungas ja Stanislav Zavjalov. Kaks viimatinimetatut on tänaseks juba asunud õppima vastavalt Cambridge ja Oxfordi ülikoolidesse, Katrin Kalind lõpetab tänavu Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi.
Ehkki vulkaanipursked Islandil viisid sisse korrektsiooni ka meie 9-liikmelise delegatsiooni kojujõudmisplaanidesse, oli heameel, et nii Turismiagentuur, kohalikud korraldajad kui ka TÜ Teaduskool selleks igati kaasa aitasid. Hilinesime Eestisse tagasijõudmisega kokkuvõttes vaid 22 tundi!
Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad on ennast tõestanud jätkusuutliku üritusena ja ehkki vahel tundub, et nõnda väheste õpilaste edu rahvusvahelisel areenil ei toeta otseselt loodusteadusliku hariduse taset osalevates riikides. Tundub siiski, et motiveerides õpilasi olümpiaadidel osalema, korraldades riigisiseseid võistlusi, oleme populariseerinud teadusharidust, mis võiks nakatada ka neid õpilasi, kes võib-olla saavutavad tagasihoidlikumaid tulemusi, kuid kes samuti löövad kaasa ja mõtlevad kaasa. Igasugune vaimne pingutus arendab õpilasi, olgu see siis klassitöö, kooli võistlus, piirkonnavoor või mistahes kõrgematasemelisem olümpiaad – igatahes võidame juurde huvilisi, kellest võivad tulevikus saada need spetsialistid ja teadlased, kes Eesti tulevikustsenaariumides saavad kaasa rääkida kui innovaatilised ja loomingulised isiksused ja kelle panusest sõltub kogu riigi arengupotentsiaal.
Seetõttu on kõigi olümpiaadikorraldajate sõnum kõigile õpilasi juhendavatele ja toetavatele õpetajatele kindel – need noored, kes ennast olümpiaadidel tõestavad väärivad seda tähelepanu, mida nende arendamisele pühendatakse ja me täname kõiki tublisid õpilaste edule kaasaaitajaid ja toetajaid, nii koolides kui kodudes.
Õnnitlused tublidele õpilastele ja neid juhendanud õpetajatele!
Karin Hellat Eesti võistkonna koordinaator EUSO 2010
