Ülesanne iseseisvaks õppimiseks
Kursuse nimetuseks on «Inimese anatoomia ja füsioloogia»
Kursus on mõeldud eelkõige põhikooli IX kl õpilastele süvendatud ja täiendavaks õppeks inimeseõpetuse (anatoomia ja füsioloogia) teemal.
Kursusel on alati osalenud ka mitmed gümnaasiumiõpilased.
Iseenesest on kogu kursus mõeldud iseseisvaks täiendavaks õppimiseks, kuid minu kursusel on põhirõhk sellel,
et põgusale koolitarkusele lisaks oskaksid noored pisut ka iseseivalt mõelda, infot otsida ning seda rakendada.
Bioloogiatundide hulk on koolis muutunud kaduvväikeseks ning mistahes hajevilolek või puudumine nullivad selle vähesegi.
Juba pikemat aega on mind häirinud täiskasvanute suhtumine koolis õpitavasse, mille võiks kokku võtta järgneva «postulaadina».
Kes siis enam aasta eest õpitut mäletab!
Seesugune suhtumine minule ei meeldi. Mõistagi ei ole väga suurest osast koolitarkusest elus kuigi palju abi, kuid
sellisel juhul tekib küsimus — milleks sellega tegelemisele üldse aega raisata?
Sellest johtuvalt olen oma kursusele (juba praegu) lisanud näiteks järgnevad ülesanded. Lapsed on oma zooloogiakursuse ilmselt ammu unustanud ning
tänane õppekava ei käsitle suuremat hulka faktidest, mida nõukaaegses koolis kole oluliseks peeti. Tõsi, faktide päheõppimine
pole ka minu meelest oluline. Eriti kui neid saab alati mistahes teatmikest järele vaadata. Kool peaks andma lastele oskuse infot otsida ja sellega
toimetada. Järgnevad ülesanded saavadki hea lahendi pärast iseseisvat uurimistööd kas teatmeteoste või Internetiga.
Ülesanded on esitatud valikvastuselistena, mistõttu tulemuse hindamine on õppejõule äärmiselt lihtne.
Õppijale teeks olukorra keerukamaks, kui mitte ette öelda õigete vastuste hulka.
|