01 | 02 | 03 | 04 | 05 | 06 | 07 | 08 | 09
     

Ülesanne 2. Veeringe

Ülesanne 2.1 oli lahendatud keskmisest paremini. Enamik mõtles välja 3. veereservi ja üsna paljud tegid ka arvutused õigesti. Mõned õpilased said 2 punkti, olles õigesti tuvastanud maailmamere ja ühe sademehulkadest. See tähendab, et üldiselt saadi ideest aru, kuid millegipärast läks üks arvutus valesti.

Originaalsematest lahendustest olid lahtrites 1–3 kirjas vastavalt: «Sademete hulgad», «ja», «reservi nimi». Ilmselt oli põhjuseks tööülesande liiga sõnasõnaline tõlgendus. Lisaks pakuti 3. veereserviks korduvalt põhjavett ning üks õpilane arvas, et selleks on muld.

Ülesanne 2.2 oli lahendatud kõige edukamalt. 61% õpilasi teadis, et veeringe paneb käima Päikese energia. Kolm õpilast lugesid ilmselt sõnasse «veeringe» ühe «r» tähe lisaks ja vastasid «südamest». Kahjuks ei oleks isegi vereringe küsimuse korral seda saanud korrektseks lugeda.

Ülesanne 2.3 oli kõige keerulisem. Maismaataimede aastast veekasutust hinnates tundus peamiseks probleemiks olema, et veevoogude asemel lähtuti maismaa veereservuaari mahust. Tüüpiline vale vastus kõlas: «15622 tuhat kuupkilomeetrit, sest seal rohkem ei ole».

Ülesanne 2.4 oli õpilastele samuti raske, kuid veidi paremini lahendatud. Küsimus oli üsna abstraktne selles mõttes, et õige vastuse suurusjärk ei olnud veevoogude mahtusid teadmata loogiliselt tuletatav. Siiski võiksime ainult ette kujutada, missugune kaos valitseks Maal, kui keskmine veemolekul püsiks atmosfääris vaid sekundeid, nagu mõni vastaja pakkus.

Ülesanne 2.5 oli keerukas, kuid pikk ja seetõttu said üsna paljud õpilased siit punkte. Arvutusülesannetes on erinevaid ideid väga palju ja seetõttu on raske välja tuua konkreetseid tüüpvigu. Mitmes töös torkas siiski silma, et kui antud oli maailmamere pindala protsentides Maa pindalast, siis kanti seda protsenti automaatselt üle ka ruumalale ja leiti Maa ruumala kaudu maailmamere oma - nii see päriselt ei toimi!

Lisaks läbis mitmeid arvutusülesandeid viga, kus ülesande 2.1 skeemilt andmeid lugedes unustati ära, et seal on ühikuks tuhat kuupkilomeetrit. See näitab, et ülesannete tekste tuleks hoolikamalt lugeda!

Koostanud Mark Gimbutas
Hindas ja kommenteeris Andres Ainelo

 

     © Kirilased & Illar Leuhin 2013      08.04.2013