Kokkuvõtte kirjutamise hetkel jätkuvalt ajakohane komplekt osutus kogu olümpiaadi kõige lihtsamaks, keskmisel lahendatusega 51.6%. Täispunktid sai 11 vastajat, nullile jäi kolm.
Ülesanne 6.1. Ülesanne oli ilmselt keerulisem nooremate õpilaste jaoks, kellel koolis veel keemiatunde pole olnud. Samas oli soolatamine märksõnana ette antud. Keskmiselt saadi 0,5 punkti, maksimumi teenis 22% vastanuid. Naatriumkloriidi õigeks loetavaid alternatiivseid nimetusi võis pakkuda mitmeid: keedusool, kivisool, lauasool, söögisool. Lihtsalt sool andis 0,25 punkti, nagu ka meresool. Samas ei saanud punktilisa mitu õpilast, kelle arvates tõrjutakse libedust soolhappega. Mõningatel juhtudel pakuti välja ka teisi soolasid, samuti liiva.
Ülesanne 6.2. See üsna keerukas ülesanne sai punktivääriliselt vastatud 37.8% õpilaste poolt: soolatamine sulatab jääd, nii et katkeb selle side teepinnaga. Peamiseks valevalikuks osutus c (kristallhüdraadi tekkel vabaneb soojus, mis jää sulatab). Keedusoola vesilahuse tekkel soojust hoopis veidi neeldub. Samas, näiteks kaltsiumkloriidi lahustumine vees on tugevalt eksotermiline, mis muudab tolle soola palju tõhusamaks jääsulatajaks – kahju vaid, et see keedusoolast oluliselt kallim on. Veidi kummaline oli valiku a üsna arvukas märkimine: kui soola toime seisneks vaid jääpinna karestamises, miks siis tänavatelt külmaga lumi ja jää ära sulavad? Punkte ei saanud ka need, kes märkisid lisaks õigele ära ka mõne vale variandi.
Ülesanne 6.3. Soola toimet taimedele tõlgendas punkti vääriliselt 69% õpilasi. Pinnase sooldumine takistab vee tungimist mullast osmoosi teel taimede juurerakkude vahele, mistõttu taim ei saa vett ja närbub. Võrdselt oli pakutud kahte fotosünteesi takistamisega seotud eksitavat selgitust.
Ülesanne 6.4. Siin oli arvatavasti tegemist õpilastele tundmatu taimega (eestikeelne nimi: Taani merisalat), aga paljusid osalejaid aitas loogika. Nii oskas tervelt 69% õpilasi seostada teeäärte soolasust mereranna soolase keskkonnaga. Valevalikutest oli populaarseim d, ilmselt põhjusel, et fotol oli taime kujutatud kasvamas kivisel pinnasel.
Ülesanne 6.5. Mitut tehet nõudnud arvutusülesanne oli lahendatud küllaltki tublilt: keskmiselt teeniti 54% punktidest. Täispunktid sai 24% õpilasi. Enamasti järgiti korrektset lahendusloogikat. Suurte arvude ja kahe keeruka teisenduse tõttu ei jõutud aga pooltel juhtudel õige lõppvastuseni. Sellisel juhul võtsin punkte maha vaid konkreetse vea eest: valede arvudega õigesti jätkates oli siiski võimalik punkte teenida.
Välja saab tuua ka rea sagedasi probleeme, millele sarnaste ülesannete puhul tasuks õpilaste tähelepanu juhtida. Leidus üllatavalt palju lahendajaid, kes ei mõistnud, mida tähendab, et küsitud oli soola massi ruutmeetri teepinna kohta. Nad jagasid teede pindala soola üldmassiga, saades ebaloogiliselt suure vastuse. Sageli pandi selle järele veel korrektne ühik g/m2, mõtlemata, millise tehte abil selline ühik võiks tekkida. Lisaks ei pööranud mitmed õpilased üldse tähelepanu teisendamise vajadusele, sooritades tehted antud arvudega ja pannes vastuse järele küsitud ühiku. Mitu õpilast jagas soola massi Eesti kogupindalaga, demonstreerides hooletust ülesande teksti lugemisel.
Huvitaval kombel olid mitmed arvutused tehtud kirjalikult, kuigi olümpiaadi juhendis oli rõhutatud kalkulaatori kaasavõtmise vajadust.
Leidus ka omamoodi lahendusviise, mis kahjuks küll autoreid õige vastuseni ei aidanud:
© Kirilased &