01 | 02 | 03 | 04 | 05 | 06 | 07 | 08 | 09
     

Ülesanne 9. Kõrbelinna veevarustus

Selles osas leidus palju täiesti või sisuliselt tegemata jäetud ülesandeid (nt kirjutatud välja vaid lähteandmed). Samas leidus ka väga häid lahendusi. Kõige keerulisemad olid õpilastele osaülesanded 9.2, 9.3, 9.10, 9.13.

9.2 ehk linna päevase veetarbe määramise puhul leidis enamik õpilasi lihtsalt aritmeetilise keskmise (või summa) veetarvetest erinevatel hetkedel. Kuigi antud olukorras oli see tõepoolest enam-vähem kehtiv lähendus (andmepunktid olid ühtlaselt üle terve ööpäeva ligikaudu sarnaste vahedega), ei põhjendanud peaaegu keegi oma meetodit rohkem kui: «võtan aritmeetilise keskmise». Need vähesed, kes punkte said, olid kasutanud algelist integraali: võtnud iga tunni (või kahe) tagant veetarbe ja korrutanud selle vastava intervalliga. Täpseimat lahendust, ruutude otsest lugemist, kasutas vaid üks õpilane.

9.3 ja 9.13 olid tavalisest natuke raskemad füüsika arvutusülesanded, mistõttu saadi nende eest ka keskmisest vähem punkte. Paljud jätsid need üldse proovimata või lahendasid valesti.

9.10 küsitud alternatiivne veemajanduse alane võimalus tekitas õpilastele üllatavaid raskusi. Paljud pakkusid ikkagi vee hankimist merest või jõest; pakuti ka vihmavee või põhjavee kasutamist — kõrbes pole eriti kumbagi. Siiski, kui oli pakutud midagi vähegi mõistlikku - nt hüdroelektrijaama rajamine kombinatsioonis veepumpamisega või päikesepaneelide rajamine torujuhtme trassile, sai õpilane punkte. Vee taaskasutamise peale tulid üllatavalt vähesed.

Muud ülesanded olid valdavalt arvutusülesanded, mis valmistasid suhtelisest lihtsusest hoolimata paljudele raskusi. Peamisteks probleemideks olid ühikute teisendamine ja dimensioonidest aru saamine. Näiteks esitati pindalasid meetrites, ruumalasid kilogrammides jne. Paljudes kohtades oleks kasuks tulnud vastuse kriitilise pilguga hindamine - üks õpilane kirjutas veetorus oleva vee voolukiiruseks suuruse, mis oli ligikaudu 1% valguse kiirusest. See võis tuleneda ka ajapuudusest, aga on selge, et paljudel õpilastel ei ole (veel) kujunenud füüsikalist maailmapilti.

Koostanud Mihkel Pajusalu
Hindas ja kommenteeris Taivo Pungas

 

     © Kirilased & Illar Leuhin 2013      08.04.2013