See plokk erines mõnevõrra teistest, kuna põhines pikema teksti lugemisel ja analüüsimisel. Päris paljudele tundus see raskusi valmistavat. Lisaks läks tarvis loogilist mõtlemist ning kasuks tulid ka teadmised inimkeha veebilansist ja teadusliku meetodi olemusest. Ploki varjatud tagamõtteks oli suunata õpilasi ettevaatlikkusele tänapäeval väga levinud inimesi eksitava ning nende tervist ja pangaarvet ohustava pseudoteaduse suhtes. Keskmiselt teeniti 24,5% punktidest, maksimumini jõudis vaid üks õpilane.
Ülesanne 7.1. Õige vastuse leidmiseks oleks tulnud lugeda tähelepanelikult olukorra kirjeldust, eristada oluline info ebaolulisest ja mõelda märksõnades etteantud inimese veebilansile. Keskmiselt saadi vaid 20% punktidest, maksimaalsed 2 p sai 5% vastanuist. Õigeks lugesin kõik osutused organismi ainevahetuse käigus (orgaaniliste ainete lagundamisel) tekkivale veele. Tubli vastus oli näiteks: Sissehingatava hapniku ja kehas oleva vesiniku reageerimisel tekkiv vesi.
Ühe punkti sai vastuse eest, et vesi vabaneb rasvavarude arvel – katsealuse janus ja näljas hoidmist polnud tekstis mainitud. Ühe punkti vääriliseks lugesin ka väga sagedase vastuse, et veelisa pärineb (kuuma keskkonna tõttu hoogustunud) higistamisest. Samas ei olnud ka katseruumi temperatuuri kohta tekstis vihjeid. See-eest oli märgitud, et toimus hoolikas veeauru taseme mõõtmine, mis võinuks viidata, et higistamist oli juba arvesse võetud.
Osaliselt samal põhjusel ei andnud ma üldse punkte veelgi sagedasema vastuse eest, et veelisa seondub õhust veeauru sissehingamisega. Nii vastanutele võinuks ka meenuda, et hingamisel annab inimene hoopis vett ära – asjaolu, mida talvel õues käies silmaga näha on. Huvitav oli veel see, et päris mitmed jäidki uskuma ninamassaaži toimesse.
Ka siin leidus palju osalejate suurepärasest fantaasiast ja leidlikkusest kõnelevaid vastuseid:
Ülesanne 7.2. Järgmisena tuli õpilastel selgitada, mida uurijad võinuksid teisiti teha, et saada targemaid tulemusi. Siin oli keskmine tulemus (23%) eelmisega võrreldes veidi parem, kuid täispunktide (4) vääriliseks lugesin vaid kolm õpilast, kes lähtusid oma põhjalikes vastustes inimese biokeemiast. Parim vastus oli selline: Oleks pidanud määrama toidu keemilise koostise, sest süsinikuühendite lagunemisel kehas tekib vesi. Samuti ära määrama jääkide keemilise koostise, et teada saada, kui suur osa muundus organismis veeks. (Kõik süsinikuühendid ei muundu veeks, osa jääb seedimata ja osa muundub mõneks teiseks ühendiks.)
Aga kiitust väärivad ka vastajad, kes lähtusid teadusliku meetodi loogikast ja kirjutasid, et ninamassaaži mõju hindamiseks tulnuks kasutada kontrollrühma (samal viisil koheldavaid inimesi, kes ei saa eelnevalt ninamassaaži). Neile andsin kolm punkti. Kahe punkti vääriliseks lugesin lakoonilise soovituse mitte teha ninamassaaži, aga ka idee mõõta inimese kehamassi ja keha veesisaldust, samuti soovitused kaasata eksperte või õppida eelnevalt inimese biokeemiat. Samuti said kaks punkti õpilased, kes soovitasid uurida mitmeid erinevaid tegureid, mis võiksid tulemusi mõjutada. Ühe täiendava teguri (temperatuur, katsealuste vanus, katse kestvus vm) arvessevõtu või muutmise soovitajad said ühe punkti, nagu ka need, kes panid ette teha katse kõrbetingimustes.
Punkti ei saanud õpilased, kes soovitasid erinevatel viisidel mõõta veeauru või õhuniiskuse taset – seda ju tehtigi. Leidus ka muid huvitavaid vastuseid:
Ülesanne 7.3. Ülesanne põhines tõsielul: USAs ja mujalgi levib destilleerimisseadmeid pakkuvate firmade toel õpetus, mille kohaselt tuleks destilleeritud vett eelistada tavalisele joogiveele. Kaks kolmandikku vastanuid mõistis, milles seisneks ohtra destilleeritud vee tarbimise kahjulik toime organismile. Erinevaid valevastuseid oli valitud enamvähem ühepalju.
Ülesanne 7.4. See ülesanne oli lahendatud ootamatult kehvasti. Nelja õige väite ülesleidmisega tuli veatult toime vaid kolm õpilast, samas kui keskmiselt saadi vaid 0,7 punkti neljast. Saatuslikuks sai siingi valede valikute innukas märkimine (iga selline andis miinuspunkti). Huvitaval kombel leidsid kõik kaheksa valikut üsna võrdset toetamist.
Paljud õpilased kaldusid üle hindama inimkeha veesisaldust, teadmata ka, et see vanusega väheneb. Vastsündinu kehas on 75% vett, täiskasvanu keskmiseks loetakse 60%, vanuritel langeb vee osakaal alla 50%. Veeprotsent on väiksem ka rasvunud inimeste puhul.
Inimkehas oleva lahuse pH on keskmiselt 7,4, seega on keha sisekeskkond kergelt aluseline. Võimalik, et siin ajas kedagi segadusse meedias leviv kahtlase väärtusega õpetus, et inimesi ähvardab keha hapestumine, mida tuleks tõrjuda «aluseliste toitude» manustamisega.
Higinäärmete peamiseks ülesandeks on keha jahutamine kuumas väliskeskkonnas (aga ka palaviku korral). Higistades eritame nahapinnale vett, mis aurustumisel jahutab nahka (vesiniksidemete katkestamiseks kulub soojust). Higi koosseisus eritub ka rakkude elutegevuse jääkaineid.
© Kirilased &