Leidus õpilasi, kes olid selle osaga väga tublilt hakkama saanud. Samas valmistas halva üllatuse tühjade ja pooltühjade tööde suur osakaal. Kummaline oli näiteks see, kui õpilane oli suurepäraselt täitnud 4.2 nitraadisoolade tabeli, aga eelneva ülesande, kus pidi kirjutama lihtsalt lämmastikhappe valemi, tühjaks jätnud. Üldises plaanis oleks lootnud lahendajatelt suuremat tähelepanelikkust ning keskendumist. Keskmiselt saadi 20,92% maksimaalsetest punktidest, madala skoori põhipõhjuseks oli vastamata jätmine.
Kõige edukamalt lahendati valikvastustega ülesandeid 4.4 ja 4.7. Mõlemal juhul vastas õigesti 39% õpilastest.
Kõige madalam keskmine skoor oli aga ülesandel 4.8.1, kus küsisin pinnavorme, mis suurendavad põhjavee reostuse ohtu. Ehk oli küsimus liiga keeruliselt sõnastatud, sest peamiselt pakuti lihtsalt kõrgustikke või madalikke. Karsti oskas mainida 3,9% õpilastest.
Kohati oli tõsiseks probleemiks ka õpilaste väga halb käekiri. Loetamatuse tõttu tuli mitmel juhul ühesõnaline vastus arvestamata jätta. Pikema jutu korral hindasin sellisel puhul neid sõnu, mida oli võimalik välja lugeda, ning üritasin hinnata ka üldist mõtet, mida suutsin tuvastada.
Pahatihti vedas õpilasi alt hooletus ülesande teksti lugemisel. Ülesande 4.1 eest said enam kui 10 õpilast vaid pool punkti, kuna olid kirjutanud ainult lämmastikhape või siis HNO3, kuigi küsitud oli mõlemaid. Sama jätkus ka ülesandes 4.2, mis võinuks pakkuda hulga lihtsaid punkte. Andis ju komplekti alguses olnud tekst ette nii nitraatide põhikuju kui ka nitraatiooni laengu, millest aga pahatihti ei osatud kasu lõigata. Ülesande keskmine saagikus oli seetõttu kõigest 32%. Punkti või pool võtsin paaril juhul maha ka ainete nimetuste korduva vale kirjapildi eest, näiteks: kaaliumnitraad, naatriumnitraad jne.
Vahepealsed otseselt nitraadireostusega seotud ülesanded 4.3–4.5 tõid punkte ebaühtlaselt: temaatika tundjad kogusid soliidse punktisaagi, samas kui teised jäid siin hätta. Väga palju esines ühekülgset lähenemist, et kogu reostus tuleneb tööstusest ja tehastest (eriti palju oli seda just venekeelsetes töödes). Nitraadireostuse kirjeldamisel oli samuti tihti piirdutud vaid lausega: «kalad surevad ära». Selle eest kahjuks punkte ei saanud, kuigi veidi modifitseeritud lause: «osa kalasid võivad surra» tõi juba 0,5 punkti lisaks.
Väga huvitavaid tulemusi tõi hüpoteesi püstitamise ülesanne 4.6. Innukamalt olid sellele vastanud venekeelsed õpilased, kuid mitmel puhul oli vaid ülesande teksti paari muudetud sõnaga tagasi peegeldatud. Lihtsalt pika vastuse kirjutamine ei taga siiski veel punkte.
Hüpoteesi ülesanne osutas teravalt ka ühele tänapäeva tõsisele probleemile. Info hea kättesaadavus nii Internetis kui igasugustes teaduslikes väljaannetes annab õpilastele laialdased teadmised neid huvitavatest valdkondadest. Ent pahatihti puudub neil koolist saadav loodusteaduslik põhi, teadmiste üldstruktuur, millega loetud info seostada. Nii ei tajuta sageli info kehtivuspiire. Paljud kirjeldasid nitraatide bioakumulatsiooni toiduahelas, selgitades, kuidas väiksemad kalad koguvad oma organismi saastet planktonit süües ning suuremad röövkalad tippkiskjatena saavad siis suurema saastedoosi. Nitraatidel ei ole teatavasti omadust sel viisil organismi ladestuda. Pikalt ja põhjalikult räägiti ka mutatsioonidest ning pärilikust muutlikkusest, mis mitmete õpilaste arvates avaldubki ühe-kahe aastaga. See tekitas tunde, et õpilased tunnevad juba peeneid ja tarku protsesse ning sõnasid, kuid koolis on jäänud õppimata algteave looduse kohta.
Hüpoteesi ülesannet hindasin kokkuvõttes karmilt. Hüpotees, mis lihtsalt väitis, et kohade suremise või kasvu aeglustumise põhjuseks on nitraadireostus, reeglina punkti ei andnud. Pool punkti saadi siin vaid juhul, kui järgnevas osaülesandes oli toodud väga hea ja põhjalik seletus. Punkte andsin üldjuhul ka siis, kui õpilane oli välja tulnud oma mõtte või teooriaga. Samas, kui see läks vastuollu loodusteaduslike alusprintsiipidega (näiteks kõik nitraatide bioakumulatsiooni oletanud vastused), siis võtsin hüpoteesist maha 0,5 ja seletusest ühe punkti. Maksimumpunkte said seletuse eest enamasti vaid need, kes olid hoolega teksti lugenud ja korralikult ära seletatud, miks taoline hüpotees on püstitatud. Tihti piirduti vaid põhjendustega stiilis: «see oli tekstis kirjas» või «lugesin selle niimoodi tekstist välja», kuigi sageli oli toodud hüpotees hoopis tekstiga vastuolus. See jättis mulje katsest hindajat ninapidi vedada.
Viimane pikk arvutusülesanne 4.8.2 oli korrektselt lõpuni lahendatud 6 õpilasel. Silmas pidades osa tööde puhul esinenud tehnilist viga teksti kuvamisel, otsustasin kõigile vigase ülesande saanud õpilastele anda juurde ülesande keskmise punktisumma, 0,5 punkti. Piirkonnad T ja H olid õpilastele puuduva osa ette dikteerinud ning neil oli kõigil see ülesanne tervikliku tekstiga olemas. Tallinna tööde põhjal saab samas väita, et ka terviklik tekst ei muutnud väga ülesande tulemust kuna sageli ei loetud teksti korralikult läbi, ei mõistetud küsimust ning isegi saada olnud 6 punkti ei pannud paljusid mõtlema, kas ülesandes on äkki vaja teha rohkem kui üks tehe. Enamus ülesannet teha üritanuid sai vähemalt pool punkti (selleks piisas, kui grammid oli õigesti milligrammideks teisendatud või tehtud õige järeldus). Probleeme valmistas asjaolu, et edasine lahenduskäik oli liialt sõltuvuses esimesest, «krutskiga» tehtest. Sellist olukorda tasub ülesandeid koostades edaspidi vältida.
© Kirilased &