8. ülesande keskmine tulemus oli 22,3%. Väga palju oli osaliselt lahendatud töid, täiesti lahendamata oli ülesanne vaid üksikutel. Siiski leidus õpilasi, kes pakkusid valikvastuseid huupi (?) ning jätsid kõik muu vastamata. Integreeritud ülesande loomusele kohaselt olid mõned alaülesanded silmatorkavalt populaarsemad ja paremini vastatud kui teised.
Kõige paremini tulid õpilased toime vesiniksideme kujutamisega veemolekulide vahel ja soolase tiigi kalakasvatuse eeliste/puuduste väljatoomisega. Kuna need kaks olid vastavalt esimene ja viimane alaülesanne, siis võib loota, et õpilased jõudsid kogu ülesande läbi lugeda ja valida endale jõukohasemad küsimused.
Üldse tundusid bioloogilise suunaga küsimused populaarsemad kui füüsika/keemia kallakuga ülesanded. Kõige suuremateks pähkliteks osutusid kolmik- ja kriitilise punkti küsimus ning põhjenduse leidmine jää sulamisele rõhu tõstmisel. Põhjendust või selgitust nõudvad küsimused olid õpilaste jaoks reeglina raskemad kui paarisõnalised või valikvastustega ülesanded.
Teisalt pikemad vastused võimaldavad õpilastel näidata oma loomingulist lähenemist ja mõttelendu. Näiteks oli meil palju kalanduse spetsialiste, kes oskasid soolase veega tiigile tuua mitmeid eeliseid ja puudusi, mida autor polnud üldse kaalunud (nt soolase vee kahjulik mõju püügivarustusele ja puhastusseadmetele, võimalus kauem tiigi ääres vabas vees kala püüda, aga ka oht, et õhukesele jääle minnes võivad külastajad uppuda jne).
Järgnevalt toon välja levinumad eksimused alaülesannete kaupa.
8.2. Raskusi tekkis mõistetega «kõrgem» ja «madalam» temperatuur. Näiteks toodi tihti põhjenduses välja vesiniksidemete katkemiseks vajalik suurem soojushulk, kuid leiti, et temperatuur on selleks siiski madalam! Samuti seostati vastus massiliselt vesiniku keemistemperatuuriga.
8.3. Olekudiagrammile olekute kandmine oli väga problemaatiline, sest sageli arvati, et olekud tuleks märkida a) telgedele, b) tiigi- ja merevee joontele, c) olekute üleminekujoontele või d) väljapoole graafikut.
8.4. olid paljud õpilased kasutanud tähtede O ja C asemel linnukesi ja riste või märgistanud kõik ruudud, kuigi nõuti selgelt üht vastust. Kõikidel sellistel juhtudel oli tulemuseks 0.
8.5. ja 8.5.1. Mitmed õpilased olid siia joonistanud eraldi lineaarse graafiku olekute jaoks, täielikult ignoreerides ees olnud vee olekudiagrammi.
8.5.2. Näiteid oskasid õpilased üldiselt hästi tuua, kuid tihti nad ei tajunud, et ühe ülemineku (sulamine) esinemine, ei tõesta teise ülemineku (sublimeerumise) võimatust.
8.6.1. Sulamise asemel pakuti palju ka jää purunemist.
8.6.2. Rõhust kui füüsikalisest suurusest puudub paljudel õpilastel veel selge ettekujutus. Kuigi oli öeldud, et temperatuur hoitakse konstantne, leidsid paljud, et temperatuur siiski tõuseb rõhu toimel.
8.6.3. Taaskord kasutati rõhu terminit väga ebamääraselt ja ootamatutes seostes, näiteks õhurõhk veekogu põhjas jne. Samuti ei antud aru, et tiigi sügavusest kaugeltki ei piisa, et veesamba rõhk sulamistemperatuuri oluliselt langetaks.
8.7. Pigem õigesti vastatud.
8.8. Siin on erinevus eesti- ja venekeelsete tööde vahel. Eestikeelses variandis läks kaotsi küsimuse teine pool (katsumused), seetõttu jätsin ka venekeelses variandis selle punkti otseselt hindamata. Küll aga said kompensatsiooniks maksimumpunktid need venekeelsed vastajad, kes olid välja toonud vähemalt ühe kohastumuse ja ühe "katsumuse", samas kui eestikeelsetelt ootasin 2 punkti andmiseks kaht kohastumust. Talvise tiigi jaoks vajalike kohastumuste asemel pakuti samas selliseid, mis on kaladel nagunii igasugustes tingimustes (nt silmad, uimed, soomused, nahk jne).
8.9. Siin oli enamik saanud küsimusest õigesti aru, kuid jätnud selgitamata seose kalade/kalakasvatusega. Samas paistavad kalad käivat massiliselt «mujal» õhku hingamas ning vähene hapniku lahustuvus soolases vees on eelis, sest siis jääb kaladele rohkem hapnikku!
Järgnevalt on toodud valik naljakamaid vastuseid (muutmata kujul). Väljendusoskust ja õigekirja peaksid noored loodusteadlased veel kõvasti harjutama. Nii käänas vaid kaks õpilast korrektselt sõna ’hapnik’ (hapniku, hapnikku).
© Kirilased &