Karpkala | Bakterväetis | Möödasõit | Elektrijaam | Läga | Jää | Happevihm | Kalad talvel | Tulekahjud
     

Kõik olid midagi teinud, õige lõpptulemuseni jõudjaid oli, kuid täispunkte ei saanud mitte keegi. Tulemused jaotuvad üsnagi Gaussi jaotuse järgi (maksimum ~5 punkt), lisaks eristub selge grupp tugevamaid (11.5–14.5 p)

Põhiliseks probleemiks, mille võiks välja tuua, on graafikute joonistamine. Sellega ei saada just kõige paremini hakkama.
Teiseks üldiseks probleemiks on hädad elementaarmatemaatikaga, nt ei osata jagada ja korrutada. Nt kasuteguri valemisse suudeti küll arvud sisse panna, kuid ei suudetud kasutegurit välja arvutada.
Kolmandaks on oskamatus ühikutega ringi käia.

1. osaülesandes tuli selgitada, miks on kirjeldatud päikeseelektrijaama rajamine kasulik just (kuuma)kõrbesse.

Tegemist oli veidi geograafia valdkonda kuuluva küsimusega, mis eeldas kõrbe tingimuste analüüsi.

Tüüpilised valed põhjendused:
1. Kõrbed asuvad päikesele lähemal (kuigi pole rangelt võttes täielikult vale väide, on sellest tulenev erinevus antud kontekstis tühine).
2. Kõrbetes on keskmine päeva pikkus pikem (aastaringselt).
Põhiliseks punktide kaotamise põhjuseks olid siiski liiga üldsõnalised põhjendused, nt «kõrbes on päike soojem». Ka leidus palju neid, kes pidasid kõrbekuumust kasulikuks teguriks.

Keskmine 61.6%


Osaülesanne 2. Tuli arvutada ühele rennile langev summaarne võimsus keskpäeval.

Üldiselt hästi lahendatud. Põhiliseks probleemiks eksimine ühikutega. Ühiku W/m2 sisust ei saanud paljud aru. Tüüpiline oli ka võimsuse andmine ühikuga W/m2. Lisaks olid mõned matemaatikaga hädas (ei suutnud tehteid välja arvutada).

Keskmine 72.3%

Osaülesanne 3. Graafiku joonistamine. Üldiselt hea, siiski olid graafikud tihti lohakalt tehtud. Mõned ei paista ka teadvat, mis on graafik (leidus tulpdiagramme ja mingeid väga veidraid moodustisi).


Temperatuuri ja jahtumisele kaotatud jahtumise eeldatud graafik

Keskmine 76.3%


Osaülesanne 4. Taipamine, et temperatuur saab tõusta nii kõrgele, kui lubavad soojuskaod (soojuskaod ei saa olla suuremad, kui päikesekiirguse võimsus).

Võis ka arvata, et selle peale tulevad vähesed. Mitmel, kellel oli õige idee, oli probleemiks väärtuste graafikult lugemine (nt ei mõistetud telgesid, ei suudetud interpoleerida).

Valdavalt öeldi vastuseks maksimaalne tabelis antud temperatuur (või sellele vastav võimsus).

Keskmine 21.7%

Osaülesanne 5. Soojusmasina kasuteguri valemi analüüs. Sellega said hakkama vähesed. Siiski oli ka täislahendusi.

Siin tegi Celsiuse kraadidele üleminek valemi vist veidi liiga keeruliseks. Kelvini kraadides oleks lihtsam olnud.

Keskmine: 19.0%

Osaülesanne 6. Tuli põhjendada, miks soojusvaheti temperatuuri ei tasu maksimaalsel võimalikul tasemel hoida. Päris hästi suudeti mõista üldist ideed, et soojuskaod suurenevad, kuid korrektselt formuleeritud ja üheselt mõistetavaid vastuseid oli vähe.

Tüüpiliseks vastuseks, mille eest punkte ei andnud, oli, et süsteem laguneb kõrgel temperatuuril ära.

Keskmine: 34.6%

Osaülesanne 7. Tuli kasuteguri valemisse õiged andmed sisse panna ja see välja arvutada. Tähelepaneliku lugemise ülesanne, eelnevatest ei sõltunud.

Siin oli näha igasuguseid huvitavaid viise, tihti osati siiski arvud sisse panna, kuid ei suudetud kasutegurit välja arvutada.

Keskmine: 28.5%

Osaülesanne 8. Kadude arvestamine elektri tootmises. Õigeid vastuseid oli vähe. Tavaliselt polnud mitte midagi kirjutatud.

Siin midagi eriti kommenteerida pole, pidi lihtsalt aru saama, kuidas energia antud süsteemis liigub ja kus on kaod.

Keskmine: 12.2%

Osaülesanne 9. Süsteemi summaarse kasuteguri arvutamine.

Ülesanne sõltus oluliselt eelmisest, mistõttu said lahendada ainult eelmise osa lahendanud. Enamus eelmise osa lahendajatest siiski lahendasid selle korrektselt. Kommenteerida eriti midagi pole.

Keskmine: 8.6%

Kommenteeris Mihkel Pajusalu

 

 © xan productions | Illar Leuhin 2011     6.03.2011