ELO piirkonnavoor

Happesademete ülesanne osutus lahendajatele pigem raskemapoolseks. Võib-olla on põhjuseks see, et ülesande temaatikat käsitletakse 8. klassi lõpus ja seetõttu oli suur osa materjalist õpilaste jaoks liiga uudne.

Ülesanne 1. Happesademete teema avaülesanne oli keemia-alane, nõudes happesademeid põhjustavate ühendite valemite kirjutamist. Keskmiseks tulemuseks kujunes 46% maksimumist, täispunktid teenis 19,4% ja nulliga pidi leppima 26,4% õpilastest.

Eelis oli siin kahtlemata 8. ja 9. klassi õpilastel, kes on keemiaga juba rohkem kokku puutunud. Paremini teati oksiidide valemeid, hapete osas leidus mitmesuguseid eksimusi märksa rohkem. Mitmel puhul koostati õigeid aatomeid sisaldav happevalem, kus elementide järjekord oli muudetud, näiteks SH₂O₃. Palju tuli ette eksimist indeksitega.

2. alapunkt oli suhteliselt halvasti lahendatud. Ohtralt leidus lahendustes eksootilise väljanägemisega reaktsioonivõrrandeid ainetega, mida tegelikkuses olemas ei ole (nt O₈).

Levinud veana kirjutati võrranditesse nii monoatomaarne hapnik (O) kui lämmastik (N) korrektsete O₂ ja N₂ asemel. Kuigi need gaasid võivad piisavalt ekstreemsetes tingimustes või reaktsioonide vaheühenditena olla ka üheaatomilised, esinevad need harilikes tingimustes siiski kaheaatomiliste molekulidena. Probleeme võis põhjustada ka see, et reaktsioonide b) ja d) kohta ei olnud ülesande tekstis mainitud, millist oksüdeerijat kasutatakse. Sellisel puhul eeldasin, et valitakse hapnik (mida atmosfääris tõepoolest ohtralt leidub), kuigi oleks lugenud õigeks ka muud piisavalt tugevad oksüdeerijad. Mõned inimesed kirjutasid reaktsioonivõrrandite asemel lihtsalt üldist teksti.

Alapunktis 3 oli ilmne, et enamikul lahendajatel pH ja happelisus veel päris selged mõisted ei ole. Levinuima veana peeti väga sageli õigeks väidet, et happevihmas on hüdroksiidioonide sisaldus suurem kui tavalises vihmas.

Alapunkt 4 oli ülesandes kõige nõrgemini lahendatud, mis on ka mõistetav — õigeks lahendamiseks oli vajalik teada mitmeid fakte, mida kooliprogrammis eriti ei rõhutata. Sellest hoolimata esines ka mitu maksimaalse punktisumma teeninud lahendust. Täiesti õigeks happeid neutraliseerivaks aineks lugesin kaltsiumkarbonaadi (vastuseks oleks sobinud teisedki looduslikult levinud karbonaadid). Osalisi punkte andsin ka niisuguste vastuste nagu näiteks «lubi» või «alus» eest, mis hoolimata ebatäpsusest on vähemalt õigesuunalised. Osalised punktid andsin samuti kavala vastuse «rohem» eest, mis kahtlemata lünkteksti sobis, kuid sisu poolest oli siiski liiga ilmne ja väheinformatiivne. Happeid neutraliseerivaks aineks pakuti kohati väga ebarealistlikke vastuseid (kaalium, kloor, H₂NO₃, NaCl, vesinik, väävel, SiO₂, lämmastik ning isegi HCl ja vesinikioonid). Õigeteks kivimiteks lugesin Eestis laialtlevinud karbonaatsed settekivimid. Vigaste lahendustena pakuti Eestis ohtralt leiduvaks settekivimiks koguni kivisütt, turvast või graniiti.

Alapunktis 5 peeti tüüpiliselt freoone oluliseks happesademete põhjustajaks. Nähtavasti on tegemist kahe erineva keskkonnaprobleemi — happesademete ja osoonikihi hõrenemise — segamini ajamisega. Kohati arvati ka, et laiemad korstnad või ebarealistlik plaan pihustada lennukitelt pilvedesse aluselisi lahuseid, oleks otstarbekas happesademete vastu võitlemises.