Ülesanded järve ummuksisse jäämise ning tulekahjude kohta olid happesademete ülesandest mõnevõrra paremini lahendatud.

Ülesandes Kalad talvises järves oli ootuspäraselt kõige paremini lahendatud 1. alapunkt. Täispunktid saadi lahendustes näidatud täpsusvahemikku jääva vastuse eest. Paraku oli probleemiks paljundatud lehtede ebaühtlane kvaliteet. Kuigi harilikult loeti ka halva kvaliteediga lehtedelt välja õige vastus, andsin pooled punktid ka nendele lahendajatele, kes said õigest vastusest natuke erineva tulemuse, kuid kelle graafikud olid paljunduse käigus halvasti säilinud.

2. alapunkt oli ebatüüpilise arvutusena ülesande raskeim. Enamik õpilasi isegi ei proovinud seda lahendada, lahendajad said tihti ebarealistlikke (nt 24 000 ööpäeva või 30 minutit) vastuseid. Kurdeti ka, et «aju kärssas ära».

3. ja 4. alapunktiga saadi hakkama üsnagi keskpäraselt.

3. alapunktis ei saanud paar inimest reaktsioonivõrrandi tasakaalustamise mõistest aru ja kirjutasid näiteks UC6H12O6 + CuO2 = SCO2 + FEH2O või NC6H12O6 + HO2 = NCO2 + NH2O.

5. alapunkti arvutus oli paremini lahendatud kui 2. alapunkti arvutus. Põhiliseks probleemiks kujunes ühikute teisendamine.

Saadi palju vastuseid, mis olid mitmeid suurusjärke õigest tulemusest erinevad (nt 1200000000000000 mg/m2).

Maksimumpunktid said üldiselt 6. alaülesandes need, kes järeldasid, et kalade hingmine ei ole eriti oluline tegur ning põhjendasid seda ka eelmises alapunktis saadud realistliku vastusega. Veidi lisapunkte võis saada korrektsete kommentaaride eest. Poolikuid punkte võis saada ka siis, kui järeldus oli vale, ent arutluskäigust oli näha, et see põhineb valedel arvutustulemustel eelmises alapunktis.

Mitmed saadud vastused olid üsna mittemidagiütlevad («Väga oluline vist ei ole, aga mingi mõju on ikkagi»), esines ka teemast mööda kirjutamist. Mõned lahendajad olid alapunkti 5 tekstist valesti aru saanud ning ei mõistnud, et talvel ongi kalad suhteliselt väheaktiivsed, mistõttu iseloomustab 5. alapunktis saadud korrektne tulemus hästi ligikaudset kalade hapnikutarvet. Esines vastuseid, milles ilmnesid äärmiselt veidrad arusaamad («Jah, sest nad hingavad veest kõik hapniku ära, mille tõttu vesi tardub ja järv jäätub,« või «Jah, sest kalad toodavad hapnikku.»). Samuti oli kohati tõsine segadus sõnastusega — nimelt põhjustavat kalade hingamine «veeallika ummikusse jäämist».

7. alapunktis oli tavaline viga arvamus, et keskmisest kõrgem talvine õhutemperatuur soodustab järve ummuksisse jäämist, kuigi ülesande seisukohast osutub see täiesti ebaloogiliseks.

8. alapunkt oli hästi lahendatud. Ülesande põhiline mõte — jää lumest puhastamine võib suurendada hapniku hulka vees fotosünteesi intensiivsemaks muutmise läbi — oli enamikule mõistetav.

Kommenteeris Jörgen Metsik

 

 © xan productions | Illar Leuhin 2011     6.03.2011