Esimese kahe alaülesande kohta ei ole midagi konkreetset kommenteerida.

Kolmandas ülesandes, kus tuli arvutada andmed graafiku jaoks, tuli tähele panna seda, et kogusaak esimese püügipäeva alguseks on null. Teise tulba juures tuli tähele panna, et parema (ülesande kontekstis siis «õige») hinnangu annab see, kui päevas püütud kalade arvu läbijagamisel püügitundide arvuga võtta need «püügitunnid», mis arvestavad ka seda, mitu kalastajat korraga püüdis.

Eeldatud graafiku kuvand

Graafikute juures hindasin peamiselt graafikute väljanägemist (mitte niivõrd nende kajastatavaid andmeid, kuigi vajalikku tulemust näitav graafik andis väikse boonuse), tekstis antud ülesannete täitmist. Valede andmete eest andsid vitsad kätte juba esimene ja kolmas alapunkt. Hea graafik kattis võimalikult suure osa antud ruumist, kuid sellegipoolest püsis selle sees (teljed ei ole ruudustiku servad). Teljed olid heal graafikul tähistatud seletava teksti ja skaalaga, telje otsas oli nool. Hea graafiku andmepunktid jaotusid võimalikult laiale pinnale, kuid püsisid vasakul pool, nagu tekstis nõutud. Hea graafiku andmepunktidest oli läbi tõmmatud 1 sirge, mis tingimata ei läbinud koordinaattelgede alguspunkti. Küllaltki tihti kanti andmepunktid paberile ja tõmmati nende vahele lõigud (siksak, mis ei ole 1 sirge), kusjuures siksakki alustati 0,0-punktist, kuigi andmestikus seda punkti polnud. Kui andmestikus seda punkti pole, ei pea olema ka graafikul. Rangelt jälgisin graafikute telgi: horisontaalteljel ei ole kuupäev, vaid kogusaak päeva alguseks, nagu tekstis öeldud.

Neljandas ülesandes mainiti tihti, et esimesel päeval püüti väga palju kalu ja et pärast püüki oli kalu vähem kui enne püüki — see ei ole päris see, mida taheti. Antud graafik ei kujuta kalade arvukust üldiselt, vaid hoopis kaladepüügiedukuse seost juba väljapüütud kalade arvuga. Ülesande jaoks väljamõeldud ideaalsetes andmetes oli graafikuks langev sirge, mis kujutab olukorda, kus iga konkreetse kala kättesaamise tõenäosus ajaühikus ei muutu (kalad ei õpi, ei muutu näljasemaks, nad tegelevad kõik ja alati samapalju toidu otsimisega jne), ometi said kalastajad iga tunni aja püüdmise kohta vähem karpe- ilmselt jäi kalu siis tiigis lihtsalt vähemaks. Ja jäi ühtlaselt vähemaks senikaua, kuni kõik kalad olid välja püütud, millele vastabki olukord, kus kalastajad enam kala ei saa, ükskõik kui kaua nad ka ei püüaks. Ilmselt saab seda arvukuse hindamise meetodit kasutada ainult siis, kui on kavas välja püüda väga suur osa populatsioonist, muidu püügi tulemuslikkus lihtsalt ei lange piisavalt palju, et seda oleks märgata.

Tegelikult on karpkalad tõesti «targad» kalad ja nende puhul see graafik ei tuleks arvatavasti sirge.

Viiendas ülesandes pakuti tihti hinnanguks 89 kala. Kahtlemata on tiigist reaalselt väljapüütud kalade arv parem hinnang kui mingi suvaline laest võetud number, kuid ülesande andmed võimaldasid täpsemat hinnangut. Pool punkti said tööd, mille hinnang oli 180 kuni 220.

Viimases arvutusülesandes tuli leida väljapüütud kalade osakaal, taibata, et on meil on olemas andmed selle osakaalu konkreetse väärtuse kohta (89) ja sooritada mingi mõistlik tehe hindamaks kalade arvukust nende andmete põhjal. Vastusele omaette tähelepanu ei pööranud, sest meetod on ülesandes toodud andmetel tegelikult väga ebatäpne. Pealegi, loetud mullitavate kohtade arv arvatavasti ei sõltu ainult kalade arvust tiigis.

Kommenteeris Mark Gimbutas

© xan productions | Illar Leuhin 2011

6.03.2011