ELO piirkonnavoor

See ülesandeblokk sisaldas eraldiseisvat sõnalist ülesannet ja väiksemat ülesandegruppi, mis seondusid talviste sademete (lumi ja jäävihm) ja nende mõjuga. Keskmine lahendatus oli siin eelmisest madalam, 36,5%. Maksimumtulemust ei saanud keegi, nulliga pidi leppima 11,3% vastanuist.

Ülesanne 1 käsitles praktilist talvist probleemi: tugevate lumesadude mõju järvedele uisuradade rajamisele ja nende hooldamisele. Siin olid abiks loogika ja isiklik kogemus, kuid tarvis läks ka loodusteaduslikke teadmisi, sest oma vastuseid tuli loodusteaduslikult põhjendada. Maksimumpunktid teenis vaid 13 õpilast, enamikul juhtudest polnud leitud kolme asjaolu või jäi vajaka teaduslikest põhjendustest. Kõige enam märgiti, et paks lumekiht ummistab uisurajad, mistõttu on tarvis teha tööd ja kulutada raha selle eemaldamiseks. Õhukese jää korral toodi lisaohuna välja, et lumekoristustehnika võiks läbi jää vajuda. Sedalaadi vastuse eest sai vastavalt põhjenduse täpsusele 0,5 või 1 punkti. Teaduslikumalt vastanud õpilased täpsustasid, et lumes uisutades on takistav hõõrdejõud oluliselt suurem, mis võib uisutamise üldse võimatuks muuta.

Teise sagedase vastusena pakuti, et jää ei pea vastu lume poolt avaldatavale rõhule/ raskusele ja võib puruneda/ praguneda. Sageli mainiti ka, et õhukesele jääle sadav lumi takistab halva soojusjuhina jää edasist paksenemist, olles halb soojusjuht, kusjuures osa õpilasi täpsustas veel, et lumevaiba all olev jää võib hakata vee soojuse toimel alt uuesti sulama. Neljandaks selgitati, et sadav lumi võib jää pinnal sulada ja uuesti külmuda, mis muudab jää konarlikuks, suurendades seega hõõrdumist ja muutes uisutamise raskeks.

Otseselt ekslikke vastuseid oli siin vähe. Paar õpilast pakkus näiteks välja ohtlike laviinide tekkimist, arvestamata ülesande kohalikku konteksti. Huvitaval kombel leiti paaril puhul, et lumine jää on palju libedam kui tavaliselt. Samuti mainiti, et tuuled ja hoovused kannavad meile lumetorme ning lumesaju tagajärjel võib rajale tekkida kiimasjää.

Ülesanne 2.1. Siin tuli foto põhjal ära tunda taimestikku ja aeda kattev jäide ja lisada, et selle on põhjustanud märksõnades toodud ilmastikunähtus jäävihm. Maksimumpunktid teenis vaid 12% õpilasi, punktita jäi veerand vastanutest.

Enamik oli maininud teises lüngas (osa ka esimeses) jäävihma, saades selle eest punkti. Jäidet teati märksa vähem, kuna seda ei olnud märksõnades mainitud. Samas võinuks eeldada, et lähem tutvumine jäävihmaga viib õpilase kurssi ka sellega otseselt seotud jäite mõistega. Jäite asemel pakuti sageli jäätumist (0,5 p), aga ka lihtsalt jääd. Need, kes nimetasid fotol kujutatut jäävihmaks, olid üsna sageli teises lüngas vastava ilmastikunähtusena maininud sooja frondi üleminekut või lihtsalt soojenemist, teenides ka punktilisa.

Osa vastajaid oli püüdnud kavaldada ja võtta vastuseid järgmisest, valikvastuselisest ülesandest (inversioon, udu jmt). Üheks sagedasimaks veaks oli nähtuse pidamine härmatiseks, mille on põhjustanud käre pakane või külma frondi üleminek. Fotol kujutatud nähtust nimetati ka: haljas, kilejää, klaasjää, kõrgema astme härmatis ja koguni stalagmiidid. Leiti ka, et jäävihma põhjustab äikesetorm või ülipuhta vee sadamine.

Ülesanne 2.2. Selle ja järgmise ülesande vastamise edukus sõltus käsitletava nähtuse äratundmisest. Jäävihma meteoroloogilist olemust uurinud valikvastuselise ülesande punktiskoor jäi üldiselt nõrgaks: keskmine vaid 14% ja maksimume kõigest 11, kusjuures 2/3 vastanuid jäi üldse punktita. Sageli sai saatuslikuks lisaks õige(te)le ka valevastus(t)e märkimine, mis tõi kaasa miinuspunkte.

Kõige paremini teati, et maapinnalähedase õhukihi temperatuur on miinustes, sellal kui kõrgemal sulatab. Sooja frondi üleminekut pakuti vaid veidi enam kui külma frondi mõju. Haruldastel juhtudel võib jäävihma esineda ka koos külma frondiga, kuid tasunuks arvestada sõna peamiselt ülesande tekstis. Inversiooni (tegelikult sama sisuga kui populaarseim vastus) julgesid pakkuda suhteliselt vähesed. Sellest rohkem tähistati valevastust: tihedat udu ja tugevat pakast.

Ülesanne 2.3. Tegu oli taas sõnalise ülesandega, kus tuli loetleda ja selgitada jäävihma kahjulikke mõjusid inimestele ja elusloodusele. Edukas vastamine eeldas loodusteaduslikke teadmisi ja analüüsioskusi, kasuks tulid ka isiklik kogemus ja meedia jälgimine. Ülesande lahendatus jäi alla 50%, samas kui maksimumi pälvis vaid 15 õpilast.

Ootuspäraselt toodi inimese puhul peamise probleemina välja libedus kõnni- ja autoteedel, mis tingib kukkumisi ja traumasid, samuti autoavariisid. Populaarsuselt teine vastus oli elektriliinide jäätumine ja purunemine jää raskuse all. Sellest vähem mainiti autode, uste, mitmesuguste seadmete jm kinnijäätumist, inimesi ohustava jää kogunemist katustele, pargipuude okste murdumist. Sageli vastati vaid märksõnadega, unustades selgituse – see andis 0,5 punkti. Valevastused seondusid enamasti nähtuse valestimõistmisega: nii selgitas osa õpilasi hoopis karmi pakase kahjulikke mõjusid. Näiteid: paljud inimesed sõidavad sellest kohast ära, rahvaarv hakkab langema; surm, liiga külm. Üks ilus, kuid kurb vastus: Võib ära jäätada lilled, mis inimesele väga meeldisid (ja tappa lilled).

Eluslooduse osas mainiti ülekaalukalt kõige enam puuokste murdumist jää raskuse mõjul. Paljud õpilased vastasid ka nutikalt, et «jääkiht takistab taimede elutegevust, kuna need ei saa enam kätte hapnikku ega süsihappegaasi.»

Lisaks märgiti üsna sageli ära taimtoiduliste loomade raskused jäätunud toidu kättesaamisel. Kummati ei saanud punkti need, kes väitsid, et kõik taimed ja/ või loomad hukkuvad.

Mõningad vastajad leidsid, et maapinna kattumine jääkihiga «takistab mullaorganismide elutegevust ja jäätab kinni väikeloomade uruavad». Täispunkti väärivaks ei saanud lugeda linnupesade hävimist, arvestades, et nähtus on levinud siiski peamiselt talveperioodil.

Ära märgiti ka jäävihma otsest mõju loomadele: leiti, et nende «karvkate võib jäätuda ja viia surnukskülmumiseni». Veidi otsituna mõjus väide, et «murduvad puuoksad võivad loomi vigastada». Samas mainiti oodatust vähem loomade raskusi seoses jalgade läbivajumisega kõvast jääkoorikust.

Huvitavaid vastuseid: «puud ja loomad kannatavad neile otsasõitvate autode tõttu»; «tekib kuiv hein, mida loomad ei söö ja mis võib kevadel süttida»; «kitsed ei saa oma pesi ehitada lume alla, sest jääkoorik on kõva.»