Ülesanne 1.

Kolme lägahaisu taset linnas mõjutava loodusliku teguri vedelsõnniku põldudele laotamise ajal. Maksimumpunktid teenis 27,8%, punktideta jäi kaheksandik osalejaist. Küsimuse formuleering ei eeldanud põhjenduste toomist, mistõttu lugesin õigeks kõik vastused, kus oli lakooniliselt mainitud tuult (suund, tugevus), temperatuuri, õhurõhku ja -niiskust, sademeid, pinnamoodi, maastikku ja kaugust linnast.

Siiski olid paljud õpilased lisanud ka pikemaid põhjendusi. Enamasti oli vihmasadu märgitud haisu alandajana («peseb halvalõhnalised gaasid õhust välja enne nende linna jõudmist»), kuid mitmed õpilased olid leidnud, et suure vihma korral kantakse läga põllult vooluveekogudesse ja põhjavette ning võib seetõttu lõpuks (koos oma haisuga) linna kanduda. Rida õpilasi ei olnud korralikult lugenud ülesande teksti, tuues välja mittelooduslikke tegureid nagu laotatava läga kogus ja pindala, laotamise tehnoloogia jne. Selle eest punkti ei saanud. Leidus ka väga omapäraseid vastuseid. Nii leiti, et «haisu võivad linna viia hulkuvad lemmikloomad», linna poole sõitvad autod (või nende taga tekkiv tuul) ja koguni välk. Mõjuriks pakuti ka õhu happesuse määra.

Ülesanne 2.

Haisu tekitavate keemiliste ühendite tuvastamine osutus õpilaste jaoks üsna keeruliseks — maksimumpunktid teenis vaid 14 vastanut, kusjuures 2/3 õpilastest punktilisa ei saanud. Ligi pooled õpilastest pakkusid üheks peamiseks haisutekitajaks metaani, olles ilmselt kursis, et see aine on üks põhilisi sõnnikust eralduvaid ühendeid. Samas on metaan sisuliselt lõhnatu gaas, andes selle valinule miinuspunkti. Õigeid ammoniaaki ja väävelvesinikku pakuti ligikaudu võrdselt, valevastuseid kloori ja süsihappegaasi juba märksa vähem.

Ülesande kehv lahendatus seletub 7. ja 8. klassi õpilaste keemiateadmiste nappusega — ei tunta gaasiliste ainete omadusi. Ilmselt ei tutvutud temaatikaga kuigi süvitsi ka märksõnade abil.

Ülesanne 3.

Järgmisena tuli õpilastel pakkuda soovitusi ettevõtte juhtkonnale, kuidas teenust ja tulusid säilitades haisuprobleemi lahendada. Seega eeldas ülesanne lisaks loodusteaduslikule ka tehnoloogilist ja majanduslikku mõtlemist. See ülesanne osutus üsna keerukaks: keskmiselt teeniti vaid 2/5 punktidest, kusjuures täispunktid sai vaid 20 õpilast.

Enamus vastajaid lähenes probleemile tehnoloogilisest küljest, soovitades hoida läga suletud anumas või maa-aluses mahutis ja teostada laadimist kinnises ruumis, samuti tagada läga hermeetilisus laadimisel ja transpordil. Sedalaadi vastuse eest andsin hea põhjenduse korral täispunkti. Paar õpilast pakkusid välja innovaatilise idee, mis vastab ka Eestis levivale praktikale: rajada biogaasijaam, kus läga kääritatakse selliselt, et saadusteks on tulus metaan ja väetiseks sobiv jääkmass, mis haiseb pealegi oluliselt vähem kui toorläga.

Suurimaks haisuallikaks on siiski põldudele laotatud läga. Arvestatav osa õpilasi pööraski tähelepanu ka sellele. Paljud soovitasid valida laotustöödeks jahedam ja soodsa tuulesuunaga ilm. Tuulevaikse ilma eest andsin 0,5 punkti, kuna haisu levimine toimub ka difusiooni kaudu. Sageli soovitati suunata talunikud läga kohe maasse kündma, samuti pakkuda omalt poolt tasulist kündmisteenust.

Majanduslikult küsitavate lahendustena pakkusid paljud õpilased kas lägahoidla või kogu ettevõtte kolimist linnast kaugemale — esimese eest sai 0,5 ja teise eest punkte ei antud, arvestades, et tegu on suure ja kulumahuka ettevõttega. Täispunkti teenisid siiski metsaistutuse ja haisutõkete propageerijad.

Soovitati ka omapäraseid lahendusi, nagu «sigade toiduvaliku muutmine, et nende sõnnik vähem haiseks», lägasse aromaatsete ainete lisamine või nende õhkupihustamine, linna lillede istutamine, linlastele gaasimaskide jagamine, põldude katmine kilega või suurte ventilaatorite püstitamine, mis haisu linnast eemale puhuksid.

Ülesanne 4.

Sisuliselt oli tegu lihtsa arvutusülesandega, kus tuli avaldada kiiruse valemist aeg ja teha teisendusi. Maksimumpunktid said kõik õige vastuseni jõudnud õpilased, lahenduse ratsionaalsust ei hinnatud. Tegu oligi selle osa kõige paremini lahendatud ülesandega — maksimumpunktid teenis 70% vastanutest. Enamasti oli arvutus tehtud meetritega ja leitud vastus sekundites, mis seejärel minutiteks teisendati, kuid võimalik oli ka kiiruse teisendamine kilomeetritesse tunnis.

Kommenteeris Jaanus Uibu

© xan productions | Illar Leuhin 2011

6.03.2011