ELO piirkonnavoor

Tulekahjude kustutamise ülesandes oli 1. alapunkti tüüpiline viga hapniku üheaatomiline kirjaviis. Muidu oli see lihtne alaülesanne lahendatud hästi, kuigi üksikutel juhtudel peeti põlemiseks vajalikuks ka näiteks H₂O või CO₂.

2. alapunktis lugesin punkte andvaks vastused b) ja e). Palju oli pakutud ka vastust c), mis ei ole iseenesest vale ja võib mõnedel juhtudel tõesti oluliseks osutuda, kuid kuna harilikult on see vähetähtis tegur, siis punkte selle eest siiski ei lisanud. Samas ei võtnud vastuse c) eest a punkte maha, nagu tegin seda valede vastuste a) ja d) puhul (mida oli üpris palju).

Alapunkt 3 oli ülesandes kõige nõrgemini lahendatud. Palju pakuti aineks B magneesiumoksiidi. Iseenesest võib magneesiumoksiid kuuma magneesiumi ja vee vahelise reaktsiooni lõpp-produktina tõesti tekida, sest magneesiumhüdroksiid laguneb kõrgematel temperatuuridel veeks ja magneesiumoksiidiks. Õigeks ei saanud seda vastust siiski lugeda, sest küsitud oli kolme elementi sisaldavat reaktsiooniprodukti, mis on magneesiumhüdroksiid. Tähelepanuväärsete valede vastustena pakuti gaasiks näiteks Ar₂ ja He₂. Sageli oli kolme elemendi sisaldus ühendis B ära märgitud, kuid indeksid olid valed, räägiti ka «magneesiumhappest». Osad lahendajad said tundmatute ainete tähtedega tähistamisest valesti aru: pakuti A – aktinodid (kirjapilt muutmata), aatom; B – boor.

4. alapunkt oli lahendatud üsna keskpäraselt. Paljud pakkusid välja korraga mitu varianti, kuigi oli nõutud ainult ühte vastust. Arvestades ülesande alguses toodud põlemise definitsiooni, on vastus a) ka ainuke loogiline vastus.

Põhjendusi nõudvas 6. alapunktis tehti sageli mitmeid vigu. Väga paljud kirjutasid, et «vesi on suurepärane elektrijuht» või «vesi on parim elektrijuht». Tegelikult on puhas vesi iseenesest halb elektrijuht ning märkimisväärse elektrijuhtivuse annavad looduslikule „veele“ hoopis selles lahustunud soolad. Ainult mõned üksikud lisasid selle täpsustuse. Mitmed lahendajad ajasid nähtavasti elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse segi. Sageli rakendati küsimusele vastamiseks elavat fantaasiat ja pakuti välja imelikke ning vääraid põhjendusi. Näiteks arvati, et vesi võib kõrge temperatuuri juures bensiiniga põlema minna või vesi sisaldab aineid, mis soodustavad põlemist. Arvati ka, et vesi koosneb hapnikust ja soodustab põlemist. Mitu korda pakuti, et põleva vooluvõrku lülitatud elektriseadme veega kustutamine võib selle katki teha (mina pakuks küll, et kui seade juba põleb, siis see nagunii enam eriti terve nähtavasti ei ole). Sageli arvati, et bensiini ja vee vahel tekivad kuidagi «halvad reaktsioonid». Samuti peeti oluliseks põhjuseks, miks vooluvõrku lülitatud elektriseadet veega kustutada ei tohi, vee ja elektri vahel toimuvat reaktsiooni. Kuigi vett on võimalik teatavates tingimustes elektri toimel tõesti vesinikuks ja hapnikuks lagundada (elektrolüüs), ei ole see siiski korrektne põhjendus.

7. alapunktis suutsid enamik lahendajaid leida mõned õiged vastused, kuid ainult üksikud leidsid kõik õiged vastused.

8. alapunktis oli õigeks peetavaid lahendusi mitmeid, sest tulekahju tingimused olid jäänud ülesandes täpsustamata. On selge, et süsihappegaaskustuti kahjustab raamatuid kõige vähem. Süsinikdioksiid on gaasiline aine ning tekkida võiv kuivjää sublimeerub, jätmata kahjustusi. Samas ei ole süsihapegaaskustuti põleva paberi kustutamisel eriti efektiivne ja ohutu. Nimelt summutab CO₂ küll leegi, ent mõned materjalid (nagu paber või puit) võivad hõõguma jääda ning hõõguv paber võib gaasijoaga laiali paiskuda. Süsihappegaas oleks ideaalne valik näiteks juhul, kui põleks mingi elektriseade haruldaste raamatute kõrval, ent raamatute endi kustutamine CO₂ga ei pruugi olla mõistlik. Vesi ja vaht on variantidena välistatud sellepärast, et need kahjustavad raamatuid märkimisväärselt. Pulber küll ei leota raamatuid läbi nagu vesi, ent pulbris sisalduvad kemikaalid võivad siiski mingil määral raamatuid kahjustada. Lõppkokkuvõttes lugesin maksimumpunktide vääriliseks süsihappegaaskustuti kasutamise põhjendusel, et see ei kahjusta raamatuid nii nagu teised kustutusvahendid. Maksimumpunktid andsin ka pulberkustuti pakkumise eest põhjendusel, et pulberkustuti on suhteliselt efektiivne ning kahjustab raamatuid sealjuures vähem kui vaht või vesi. Mõned inimesed ei saanud aru ülesande üldisest mõttest (kahjustada kustutamisega võimalikult vähe põlengut ümbritsevaid raamatuid): arvati näiteks, et puutumata jäänud raamatud tuleks edasise tule leviku takistamiseks veega üle valada.

Alapunktid 9. ja 10. olid lahendatud üllatavalt kehvasti. Nende alapunktide lahendamiseks läks vaja ainult kooliprogrammi raames õpitud tiheduse mõiste tundmist, kuid hoolimata sellest jättis enamik õpilastest 10. alapunkti lihtsalt lahendamata. Esines mitmeid vigu ühikutega ning ei suudetud korrektselt arvutada ruumala lähtuvalt tihedusest ning aine massist. Sageli oli lahendajatel ruumala suurenemisest veider arusaam – näiteks pakuti, et gaasiline süsinikdioksiid on vastavast vedela süsinikdioksiidi hulgast 0,0000025742 korda suurem.