01 | 02 | 03 | 04 | 05 | 06 | 07 | 08 | 09 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14
     

Ülesanne 2. Vee aurumine

Ülesande parandamisel jäi silma õpilaste halb suhe ühikutega (sümbolpimedus?). Nimelt tekkis paljudel probleem tiheduse valemi kasutamisel. Tõenöoselt kasutati ligikaudselt meelde jäänud valemit (midagi tuleb millegiga korrutada või jagada), jättes samas täielikult tähelepanuta, mis ühik sellise tehte järel alles jääb. Tihti esines variante, et ruumala leidmiseks korrutati tihedus massiga läbi. Tuli ette ka teistpidiseid ebakorrapärasid, mida oleks väga kerge ühikutele mõeldes kontrollida. Õpetajatel tuleks selgitada ühikute tähtsust valemi meeldetuletamisel.

2. ülesanne oli üldiselt hästi lahendatud. Tingimusi pakkusid kõik, saades enamasti ka punkti (päikesevalguse eest sai pool ja valguse eest 0 punkti. Juhul kui eelnevalt oli mainitud soojusallikat, sai päikesevalguse eest 0 punkti). Rohkem probleeme oli arvutamisega. Tüüpveaks oli ringi pindala arvutamine. Nimelt pakuti, et ringi pindalaks on π × d (tegelikult on see ümbermõõt). Siingi oleks võinud hakata ühikute tõttu häirekellad helisema: me teame, et pindala ühikuks on ruutsentimeeter, seega võiks ka pindala valemis saada tehete kaudu lõppkokkuvõttes sentimeetrist ruudu (raadius või diameeter ruudus või läbi korrutatuna mingi teise sentimeetriga vms).

Esimest osa julgeti teisest (molekulide arv) rohkem lahendada kuid paistis, samas aga need, kes söandasid ka teist osa lahendada, said sellega üldiselt hästi hakkama.

Veidramate lahenduskäigudega saadi veemolekulidest kokku ahel, mis on küll väiksem kui meeter, kuid mis ulatub siiski 7 korda Kuulni ja tagasi.

Kommenteeris Ott Kekišev

 

 © xan production | Illar Leuhin 2012      26.03.2012