Erinevaid loodusaineid ulmelises vormis kokku sidunud kosmoseteemalise ülesandekomplekti eest võis koos boonusega saada kuni 11,5 punkti. Keskmiselt koguti 5,5 punkti (48% maksimumist). 11 punktini jõudis ainsana Jonatan Kalmus Elva Gümnaasiumi 8. klassist. 10,5 punkti teenis neli õpilast. 7 õpilast jäi punktideta.
Ülesanne 12.1 nõudis 6 neljasest valikust Maale omaste füüsikaliste tingimuste äratundmist. Sellega saadi suhteliselt hästi hakkama: keskmiselt teeniti kaks punkti kolmest ja maksimumpunktid võttis kolmandik vastanuid. Mõnevõrra aitas õpilasi asjaolu, et õigetest tähtedest tuli kokku koodsõna PLANET, aga leidus rohkesti ka neid, kes ei olnud seda ära tabanud ja eksisid ühe-kahe tähega. Kõige enam tehti vigu planeedi tiheduse määramisel.
Ülesanne 12.2 sisaldas lünkade täitmist ja väidete tõesuse hindamist, põhinedes osaliselt eelnenud ülesande andmetel. Ülesanne osutus üsna keerukaks: keskmine tulemus oli veidi alla 50% maksimumist ja täiseduni jõudis vaid kolm õpilast.
Suhteliselt hästi teati, et planeedile annavad Maast suurema tiheduse metallilised (rasked) elemendid (õigeid vastuseid 48% ja valesid 29%). Samas ei lugenud ma õigeks arvukalt esinenud umbmäärast vastust keemilised elemendid ega ka tautoloogilist tihedad elemendid. Leidus ka kummalisi pakkumisi (gaasilised, N2, hapniku, kõiksugu, vääriselemendid).
Teine küsimus eeldas raskuskiirenduse tähenduse ja Maa raskuskiirenduse teadmist. See oli juba kõvem pähkel (õigeid 39% ja valesid 37%). Sageli oli vastus millegipärast ümardatud 3-ni, mistõttu lugesin õigeks kõik vastused vahemikus 2,5…3. Valevastused jäid vahemikku 0,5…2700 korda, aga vastati ka lihtsalt: «mitu»
Kolmandale, rõhkude võrdlemisega tegelevale küsimusele oli antud vaid 17 täiesti õiget vastust (800 m). Siin ei oldud valdavalt ära tabatud minupoolset «konksu». Nimelt unustati valdavalt ära, et veesamba rõhule lisandub Maal ka vee kohal lasuva õhusamba rõhk (keskmiselt 1 Atm). Otsustasin 0,5 p anda ka põhimõtteliselt õigel teel olnud 810 m pakkujatele (27%), samas kui täpse vastuse andjad said boonuseks veel 0,5 punkti. Vastused hõlmasid praktiliselt kogu maailmamere ulatust, jäädes vahemikku 1…10 000 meetrit.
Neljanda, palaviku piirmäära kelvinites uurinud küsimuse puhul oli õigeid vastuseid vaid 34%, siin eksis 53% õpilastest. Paljud polnud märganud, et küsiti kehatemperatuuri kelvinites (K), mitte tavakraadides. Vaatamata kelvini tähenduse selgitamisele oli tehtud hulgaliselt vigu ka 37 Celsiuse kraadi teisendamisel kelvinitesse. Samuti puudus vastanutel üksmeel, mis piirist palavikku arvestatakse. Arvestades erinevaid palaviku mõõtmise viise ja individuaalseid lahknevusi, otsustasin lugeda õigeks vastused vahemikus 309,5…310,5 K. Ekslikud pakkumised jäid võimatu -246 K ja Päikesele omase 10107 K vahele.
49% vastanuid leidis korrektselt, et Elysiumil, kus inimene kaaluks kümnendiku võrra rohkem kui Maal, ei õnnestuks Maal kehtivat kaugushüppe maailmarekordit ületada. Pool punkti sai ka õpilane, kes leidis, et see oleks siiski võimalik, kuid keerulisem kui Maal. Eksijaid oli siin 36%.
74% õpilasi pakkus õigesti, et inimene saaks Elysiumi pinnal hingata abivahenditeta. Valesti vastas 18%.
Ülesandes 12.3 tuli õpilastel omalt poolt lisada kaks eespool nimetamata tunnust, mis võimaldaksid planeedil Maa-sarnase keeruka elu tekkimise. Võimalik, et küsimus tulnuks sõnastada veidi täpsemalt, igatahes vastuseid anti väga erinevaid ja suure osa neist lugesin ka õigeks. See viitab samas õpilaste korralikule eeltööle. Kõige populaarsem vastus oli (vedela) vee olemasolu, aga korduvat äramärkimist leidsid ka taimed / fotosüntees, (päikese)valgus, viljakas pinnas, magnetväli, osoonikiht, kasvuhooneefekt / piisavalt paks atmosfäär, stabiilne (ööpäevane) pinnatemperatuur / sobiv pöörlemiskiirus ja sobiv kaugus ematähest. Ühel korral esinenud huvitavamatest ja samuti õigeks loetud vastustest väärivad väljatoomist ematähe õige tüüp, evolutsioon, juhus, ainuraksete teke, vulkanism, lagundajate olemasolu ja kataklüsmide mõõdukus. Õigeks ei lugenud ma vastuseid, mis dubleerisid küsimuses 12.1 käsitletud tunnuseid (gravitatsioon, hapniku olemasolu). Mõni vastaja oli küsimusele lähenenud inimkeskselt: „Võimalus elektrit tarbida ja toitu kasvatada“. Leidus ka lõbusaid pakkumisi, näiteks: „Hõõrdejõud, et mitte maha kukkuda“. Keskmiselt saadi 1,22 punkti 2 võimalikust, täispunktid noppis 38% vastajaist.
Boonusülesandega 12.4, mis nõudis tähelepanelikku lugemist, analüüsi ja häid eelteadmisi, katsusid jõudu üllatavalt paljud õpilased. Keskmiselt saadi 0,87 punkti 3 võimalikust, maksimumini jõudis kuus õpilast. Siin oli õigete koodide leidmine keerukam kui 1. ülesandes, kuna neile ei vastanud enam tähenduslikke sõnu.
