See Eesti olustikku asetatud, reaalsetel algandmetel põhineva probleemiga ülesandepakett oli eelmisest keerukam, kuna nõudis sissejuhatuse tähelepanelikku lugemist ja analüüsimist, ühikute teisendamist ja tehteid suurte arvudega. Keskmiselt saadi vaid 3,7 punkti (31% maksimumist), nulliga leppis 11% vastanuist. Madal keskmine punktisumma tulenes peamiselt arvutusülesannete (13.4…13.9) lahendamata jätmisest. Parimaks lahendajaks osutus Oliver Nisumaa Tallinna Reaalkooli 8. klassist, kogudes 11,5 punkti 12-st.
Vaatamata asjaolule, et Eestis rapsiseemnetest toodetav biodiislikütus oli ära toodud ka märksõnades, oli lünkvastuseline küsimus 13.1 väga halvasti vastatud. Vaid mõni üksik õpilane teadis, et raps kuulub ristõieliste sugukonda. Selle asemel pakuti hulgaliselt reaalseid ja väljamõeldud taimerühmi: kroonõielised, lendõielised, õielised, õitslised, lillelised, võilillelised, õlilised, rapsilised, sibulised, taimelised ja koguni eetrilised. Alla poole vastanutest oli kursis, et kütust toodetakse rapsi seemnetest. Selle muudab eriti kahetsusväärseks asjaolu, et allpool oli osaülesannete tekstides rapsiseemneid biodiisli toorainena kahel korral mainitud. Valevastustena pakuti kõikvõimalikke taimeosi ja ka kogu rapsitaime, samuti salapärast eetrit.
13.2 oli samuti keerukas küsimus, kuna eeldas teadmisi orgaanilisest keemiast ja reaktsiooni energeetikast, mida 8. klassis veel ei õpita. Seetõttu olin hindamisel väga paindlik, andes vähemalt pool punkti iga vastuse eest, mis viitas arusaamisele kütteväärtuste erinevuse sisulisest tähendusest (üks kütus põleb paremini / annab rohkem soojust kui teine). Mitmel puhul seostati kütteväärtust kütuse keskkonnasõbralikkuse ja rahalise väärtusega. Täispunkti-väärilisi vastuseid oli 12%, nulliga pidi leppima ligi 70% õpilastest. Siin leidus rohkesti loomingulisi pakkumisi, millest mõned toredamad said ka välja nopitud:
Sest sinna on talletunud vähem päikeseenergiat, kuna rapsitaim on suhteliselt lühikese elueaga taim
Sest rapsis ja õlides pole orgaanilisi aineid nii palju säilinud kui seda on fossiilkütustes.
See on madalam, sest tavalise diiselkütuse lõhustamisel suudetakse kasutada rohkem lähteainet.
Biodiiselkütus on keeruka koostisega ning inimesed ei suuda seda veel lagundada.
Seetõttu, et biodiiselkütuses ei ole metallilisi koostisosi, mis annavad hästi sooja.
Biodiisli valmistamisel kasutatakse vaid looduslikke koostisosi ega lisata põlevaid aineid.
Tavalise diiselkütuse tihedus on suurem, seega on diislit autos tegelikult rohkem kui biodiislit.
Seda tehakse ainetest, mida on maal väga palju
Sest diislikütus saab millalgi otsa. Biodiiselkütust saab aina juurde teha.
Sest seda kulub rohkem ja saab vähem
Sest seal on mustust ja asju rohkem.
13.3 oli vastatud veidi paremini, aga siiski üllatavalt nõrgalt. Olümpiadistid võinuksid ju teada, et orgaaniliste ainete peamised põlemissaadused on süsihappegaas ja vesi. Täispunkti teenis siit 31% vastanuid, samas kui 56% punktilisa ei saanud.
Ülesanded 13.4…13.9 moodustasid arvutusülesannete jada, kus iga eelmise ülesande vastus ehk väljund oli järgmise sisendiks. Sealjuures oli tegemist küllaltki suurte arvudega ja lisaks leidus ülesannetes mitmeid «konkse», mis ei muutnud asja õpilaste jaoks kuigi lihtsaks. Ligi pool piirkonnavoorus osalenud õpilastest oli need ülesanded üldse vahele jätnud. Siiski leidus viis õpilast, kes «kadalipu» edukalt läbisid ja maksimaalsed 7,5 punkti teenisid. Eksliku vahetulemuse kiuste arvutusi õigesti jätkates võimalik järgnevate osaülesannete eest siiski maksimumpunktid teenida – päris paljudega nii ka läks.
Üldiselt oli päris palju eksitud nullide loendamise ja ühikute teisendamisega, samuti oli vastus pahatihti antud valedes ühikutes, mille eest võtsin maha 0,5 punkti. Leidus ka rohkesti põhimõttelisi eksimusi, mis valdavalt tulenesid pealiskaudsest teksti lugemisest. Järgnevalt on välja toodud mõned tüüpilised vead.
Ülesandes 13.4 (maksimumpunktid 31%-l ja nullskoor 50%-l vastanutest) ei olnud müüdava biodiisli kogusele sageli juurde lisatud täiendavat 5%, mis tuleneb biodiisli väiksemast kütteväärtusest.
Ülesande 13.5 puhul (vastavalt 18 ja 79%) oli palju eksitud energiasaagise 1,5 tõlgendamisel, vaatamata spetsiaalselt sissejuhatusse lisatud selgitusele (2/3 toodetava kütuse koguhulgast kulub müüdava kütuse tootmisele). Sageli oli müügiks mineva kütuse kogus lihtsalt korrutatud 1,5-ga.
Ülesandes 13.6 (21% ja 78%) ruumala leides osutus õpilaste tüüpveaks tiheduse valemi väärkasutamine: jagamise asemel mass korrutati tihedusega.
Ülesandes 13.7 (21% ja 62%) nõutud ristkorrutise leidmine oli seda proovinud õpilastele üldiselt jõukohane. Üks õpilane oli võtnud arvutuste ühikuks rapsitaime, leides, et 1 kilos on ~30 taime ja kokku kulub 50 miljonit taime.
Ülesande 13.8 (18% ja 63%) puhul oli mõningaid vastajaid eksitanud sissejuhatuses toodud info rapsi keskmise saagikuse kohta. Nii oli arvutus tehtud praeguse saagikuse järgi (1,5 t/ha), mitte prognoositava 2,0 t/ha alusel. Selle eest võtsin maha 0,5 p. Sageli eksiti ka hektarite teisendamisel ruutkilomeetriteks. Pakuti isegi, et 1 ha = 10 000 km2.
Ülesandega 13.9 (28 ja 69%) arvutuste rea lõpuni jõudnutel enamasti probleemi ei tekkinud, kuna tegu oli lihtsa protsentarvutusega.
Küsimusele 13.10 vastates olid õpilased valdavalt lähtunud oma arvutustulemustest. Lisaks leidus ka vastajaid, kes polnud arvutusi teinudki. Seetõttu hindasin ülesannet väga paindlikult. Täispunkti teenis 37% ja nullile jäi 58% vastanuid. Toredaima vastuse eripreemiat vääriks õpilane, kes soovitas rapsipõldude jaoks maad võtta metsade ja märjamaa alalt.
Ülesande 13.11 puhul teenisid 0,5 punkti kõik, kes olid andnud projektile eitava hinnangu, lisaks ka mõned, kes olid ekslike arvutuste alusel teinud loogilise järelduse, et projekt väärib elluviimist (juhul kui vajaliku maa pindala oli tulnud väike). Punktilisa sai 73% õpilastest.
