Käesoleva talve esimesest poolest inspiratsiooni saanud ülesanne 14.1 nõudis tähelepanelikku graafiku lugemist ja tõlgendamist bioloogiateadmiste kontekstis. Õige vastuseni, et taimede pungad võisid saada külmakahjustusi, jõudis ligi 2/3 õpilastest. 21% vastanutest eelistas valikut B (talv oli kultuurtaimedele tavaline, sest liigsooja esimese poole tasakaalustas jahedam teine pool). Ülejäänud valevastuseid valiti märksa vähem (D – 7% ja A – 5%).
2005. a jaanuaritormist lähtuv ülesanne 14.2 osutus oma komplekssuse tõttu küllaltki keeruliseks. Siin tuli vastuseni jõudmiseks analüüsida eelmise ülesande graafikut, võrrelda kahe erineva aasta ilmastikutingimusi ning seostada oma järeldused tekstis toodud infoga kuuse ja männi kohta. Lisaks tuli iseseisvalt jõuda arusaamisele, et graafikuga kirjeldatud aastal pidi maapind olema külmumata, mis soosis peamiselt just kuuskede tuuleheidet. Õigeid vastuseid oli 28,3%. Sellest rohkem (33%) eelistati pettevalikut C (soojema talve alguse tõttu olid kuused aktiivsemas seisundis ja tormiks paremini valmis). 19% leidis, et rohkem said sel korral kahjustada männikud (D), 8%, et mändide tuuleheidet oli rohkem kui tuulemurdu (B). Ülesande keerukusele osutas asjaolu, et 12% õpilastest oli jätnud vastuse andmata.
14.3 oli mõeldud kavala „alttõmbamise“ ülesandena ja õigustas end sellisena igati. Vaid 7% õpilasi valis korrektselt variandi B – sibulasupi kohal näeme palja silmaga udu (veeaurust kondenseerunud väikesi veepiisakesi). 61% juhtudel pakuti vastuseks värvusetu gaasina silmale nähtamatut veeauru (D), 20% – fütotsiide (C) ja 7% eeterlikke õlisid (A).
14.4 puhul teadis kolmandik vastanuid, et hommikukohv ei muutu aegunud koort lisades helbeliseks seente mõjul, vaid selles on süüdi bakterid (C). Peaaegu sama palju – vastavalt 30 ja 26% – pakuti valikuid A (maasika hallitamaminek) ja D (jalaseene saamine veekeskuses). Puitpõranda mädanemist (B) osati valdavalt seentega seostada – selle valis vaid 2%.
14.5 eest sai punkti 67% õpilastest, kes mõistsid kasvuhooneefekti vastuolulist tähendust (D). 21% vastajaid leidis, et kasvuhooneefekt on inimtekkeline ja riigid pingutavad, et see ära kaotada (C). 6% meelest on kasvuhooneefekt kahjulik, sest selleta oleks Maa kliima parajalt soe (A), 2% hinnangul on kasvuhooneefekti mõju üle hinnatud (B).
14.6 puhul oskas 44% vastanuist tuvastada, et sümbioosi näiteks ei ole pahk lepalehel (C) – tegu on hoopiski parasitismi vormiga. Valevastustest pakkus 22% õpilasi valikut D (juuremügar hernel), 16% valikut B (mükoriisa) ja 7% valikut A (samblik).
14.7 nõudis täpset arusaama konkurentsi tähendusest ökoloogias. Õige valiku (A – konkurents on suurim linnupoegade vahel suures pesakonnas) tegi 76% vastanutest. Valevastustest pakuti enim kerge konkurentsi olukorda hästihooldatud kapsapõllul (D – 12%). Hundi ja kitse vahel tajus konkurentsi 6% ning Maakera vastaspoolel elavate jääkaru ja pingviini vahel 2% õpilasi.
14.8 pakkus küllaltki keerulise füüsikalise probleemi, kus tuli mõista ja rakendada jõudude tasakaalu printsiipi. Siin oli tarvis tuvastada, et Luige rakendatav jõud jääb alla vankri raskusjõule, mistõttu võimaliku vankri liigutajana tuleb arvesse vaid horisontaalis Vähist suuremat jõudu rakendav Haug. Sealjuures kompenseerib 80 N tema rakendatud jõust Vähi vastassuunaline jõud, nii et liikumapanev jõud on 40 N. Seega peaks liikumise takistamiseks vankri raskusjõud ületama 40 N. Selle arutluskäigu sooritas edukalt 32% õpilastest. Palju pakuti ka valevastuseid D (lisatingimust ei ole vaja – 27%) ja A (vähi mass peab olema suurem kui haugi mass – 25%). Luige suurt massi (C) hindas oluliseks 10% õpilasi.
