Ülesande parandamisel jäi silma õpilaste halb suhe ühikutega. Paljudel oli probleeme tiheduse valemi
kasutamisel. Tõenöoselt kasutati ligikaudselt meelde jäänud valemit (midagi tuleb millegiga korrutada või jagada), jättes samas täielikult tähelepanuta, mis ühik sellise tehte järel alles jääb. Tihti
esines variante, et ruumala leidmiseks korrutati tihedus massiga läbi. Tuli ette ka teistpidiseid ebakorrapärasid, mida oleks väga kerge ühikutele mõeldes kontrollida. Õpetajatel tuleks selgitada ühikute tähtsust valemi
meeldetuletamisel.
Esimeses alaülesandes olid praktiliselt kõik energiate leidmise õigesti lahenanud. Järgnevaid alaülesandeid aga ei olnud väga paljud tahtnud lahendada.
SO2 leidmise ülesannet lahendati vähe, kuid hästi tehtud. Leiti isegi väga hea ja loogiline lahenduskäik, et kui SO2 on 2 korda suurem kui S, siis järelikult SO2 on kütuses kaks korda rohkem. See oli väga loogiline ja mitte väga palju arvutusi nõudev lahenduskäik.
Põhjenduste osa oli samas jälle väga halvasti vastatud. Küsimus oli püstitatud ühe kütuse kohta, aga päris mitmed võrdlesid kaht kütust (kuna
sellel on võiksem energiaväärtus) või siis arvutasid tuhasust. Ent kuna me kasutame sama kütust, siis oli see lihtsalt küsimuse kordamine, mitte vastus.
Kasuteguri jätsid paljud vahele, ka need, kes muidu terve ülesande arvutusosa väga hästi lahendasid. Tõenäoselt on siin tegemist mõiste mittetundmisega.
Järgnevates aeti sassi tihti elektrienergia tootmiseseks vajalik energiahulk ning põlemisel eralduv energiahulk. Siin võis olla tegemist teksti hooletu lugemisega. Näis, justkui otsitaks esimest arvu, mida korrutada või jagada, ilma et süvenetaks küsimusse — tarvis oli leida just elektrienergiat. Siin tuli võistlejal endal number eelnevatest alaküsimustest otsida. Kahtlust kinnitab ka tõsiasi, et sarnane küsimus kivisöe kohta vastati suurepäraselt — siin aga oli number samas küsimuses välja toodud.
Üldjoontes saadi arvutustega kenasti hakkama, aga taas oli probleeme ühikute märkimisega.
Kommenteeris Ott Kekišev
See ühikute probleem oli väga terav ka juba eelmise aasta keemias (vastused stiilis «massi ja tiheduse korrutis annab ruumala»). Eriti õnnetuks muudab olukorra see, et tegelikult ei ole koolikeemias (isegi gümnaasiumi astmes) praktiliselt vaja mingeid valemeid pähe tuupida, kui on olemas oskus arvutuse ajal ühikuid jälgida. Üsna kasulik on selline oskus ka põhikooli füüsikas. Samas, minu mälu järgi ei olnud ühikutega arveldamine selge isegi «tavakooli» keskmisele gümnaasiumiõpilasele, kusjuures mõnedel LOTEssegi jõudnutel on sellega probleeme olnud. Ei mäleta, et vähemalt minu kooli ajal oleks midagi primitiivse ühikanalüüsi laadset üldsegi koolitundides käsitletud. Võib-olla on küll mu mälu puudulik, eks mõni tegevõpetaja oskab seda olukorda paremini kommenteerida, aga tüüpiline õpilane seda igatahes gümnaasiumiks selgeks ei saanud. Samas on selline mulje jäänud, et 8. klassis võiks väga lihtsustatud ühikanalüüsi andmine hoida kokku hiiglaslikult aega ja vaeva hilisemas töös, sest suur osa keemiast põhines mingite lihtsate ja ülikergesti tuletatavate valemite õpilastele pähetampimimisel. Ei oska öelda, kuidas uue õppekavaga lood on, aga minu arvates oleks mõistlik senisest enam juba 8. klassis märksa rohkem ühikutele tähelepanu pöörata.
