Eraldus kaks seltskonda: ühes olid need, kes ülesannet lahendada püüdsid (hakkasid nt graafikut tegema) ning kelle punktid jagunevad lähedaselt normaaljaotusele, ja teises need, kes ei jõudnud kaugemale kahest esimest valikvastuselisest küsimusest. Sarnane oli olukord ka eelmise aasta elektrijaama ülesandega. Jäämäe leidis üles 18 õpilast.
Põhiliseks kohe silma hakanud probleemiks olid graafikud: ühtegi täiesti korrektset ei leidunudki. Oli ka õpilasi, kes ei saanud üldse aru graafiku tähendusest. Ilmselt peaks žürii koostama graafikute vormistamise juhendi, millega järgmise aasta osalejad saaksid enne piirkonnavooru tutvuda.
Üks üllatavalt levinud tüüpprobleem oli, et ei osatud arvutada ringi ümbermõõtu ega pindala. Näiteks oli kahtlemata aru saadud, et orbiit on ringikujuline, ja korrektselt leitud ka selle raadius, kuid ümbermõõtu oli arvutatud pindala valemiga. Ümbermõõdu leidmiseks kasutati teisigi «huvitavaid» valemeid. Võimalik, et žüriil tuleks järgmiseks piirkonnavooruks koostada ka matemaatika põhivara õppematerjal, kus oleksid toodud kõik kohustuslikud valemid
Ootuspäraselt kujunes ülesande kõige raskemaks osaks satelliidi orbiidi raadiuse ja mõõtepunkti liikumise kiiruse leidmine. Üsnagi veidraid lahendusi oli satelliidi trajektoori kuvamise kohta kaardil. Leidus igasuguseid kõveraid trajektoore, kusjuures seda, et satelliit liigub otse lõunast põhja, taipasid vähesed (needsamad, kes ka jäämäe asukoha üles leidsid).
