1. küsimusele vastates arvas veidi vähem kui pool õpilastest ära, et ka karooliina näkijuuksel toimub fotosüntees kloroplastides. Tulemustest on üsna selgesti näha, millal õpitakse koolis taimeraku ehitust: 6.–7. klassi õpilastest andsid õige vastuse 16%, seevastu 8.–9. klassi õpilastest 53%. Üsna sagedasti pakuti, et fotosüntees toimub niitjateks narmasteks jagunenud lehtedes või taime rohelistes osades, mis on muidugi täiesti õige, aga mitte vastus küsimusele. Üks võistleja kirjutas, et fotosüntees toimub graanides, mis ei olnud samuti algselt oodatud vastus, kuid selle mõiste teadmise eest otsustasin siiski punkti anda.
2. küsimus kontrollis üsna üheselt tähelepaneliku lugemise oskust. Pakutud kolme variandi seast on kõnealuse akvaariumitaimekese lähim sugulane valge vesiroos. Võtmevihjena kirjutasin üle-eelmises lauses, et karoliina näkijuuksel on väiksed valged õied: seega ta on õistaim. Nii kuusk kui põisadru ei ole õistaimed. Kuna küsimus oli sõnastatud kas-vormis, siis nii mõnigi kirjutas vastuseks lihtsalt «jah» või «ei» — ilmselt tuleb siis edaspidi sarnased küsimused teistmoodi püstitada.
3. küsimusega uuritud veetaime fotosünteesi kiirust akvaariumis võib mõjutada peaaegu kõik – vähemalt väljendus see põhimõte punktide andmisel. Õigeks lugesin igasugused variandid alates vee olemasolust ja lõpetades akvaariumikalade arvuga, sest on võimalik ette kujutada ekstreemseid olukordi, kus näiteks akvaarium on nii paksult kalu täis, et need varjutavad veetaimi ja seeläbi mõjutavad taimede fotosünteesi kiirust. Punktivääriliseks ei lugenud ma näiteks seda, kui kirjas oli ainult sõna «vesi», aga ei olnud täpsustatud, mida selle all mõeldi (vee vahendusel avalduvad veetaimele kõikvõimalikud keskkonnategurid, otseses või kaudsemas mõttes). 91% õpilastest said selle ülesande eest 1,5 või 1 punkti.
4. küsimus rõhus jällegi teksti lugemisele ja loogilisele mõtlemisele. Ka talupojamõistus võis abiks olla, sest raske on ette kujutada olukorda, kus mingi taim fotosünteesib lõpmatult suure kiirusega. Küsimusele vastasid õigesti 187 õpilast 276-st. Tihti olid võistlejad kirjutanud oma vastusele ka ilusa põhjenduse, mille eest ma küll lisapunkte ei andnud, kuid ometi oli tore näha, et asjast on aru saadud.
5. küsimus, kus nõuti sobiva graafiku äratundmist, oli mõnes mõttes jätkuks eelmisele. On üldteada, et taimed tahavad valgust: reeglina mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Ometi on olemas mingi maksimaalne kiirus, millega see protsess üldse toimuda saab. Kui need kaks teadmist kokku panna, siis otsime me graafikut, mis alguses küll tõuseb, kuid mingi tasemeni jõudes jääb pidama. Sellise tulemuseni jõudsid 140 õpilast.
6. küsimuse eeldatud õige vastus oli «ei»: valguse tugevus ei mõjuta taime hingamise kiirust. Kahtlemata on ka siin võimalik leida teatud mõjusid (näiteks: tugevam valgus võib taime rohkem soojendada ja kõrgem temperatuur omakorda tõstab reeglina kõigi protsesside kiirust, sealhulgas ka hingamise kiirust), kuid siin ma selliseid kaudseid nõrgapoolseid mõjusid ei arvestanud. Sellele küsimusele vastas õigesti 135 õpilast.
Nüüd, kui teame, et valguse tugevus ei mõjuta hingamise kiirust, on ilmne ka vastus 7. küsimusele: sõltuvuse puudumist kirjeldab x-teljega paralleelne sirge. Ükskõik, missuguse valguse tugevuse me valime, hingamise kiirus on ikka üks ja seesama.
8. küsimus seisnes eelnevate ülesandepunktide ühendamises. Siin võis asjale läheneda vähemalt kahte moodi.
5. küsimuse graafikust saab «lahutada» 7. küsimuse graafiku, sest x-teljed on mõlemal samasugused ja y-teljel on samuti sisuliselt üks ja seesama suurus – süsihappegaasi neeldumise/eraldumise kiirus. Siinjuures võib süsihappegaasi eraldumise kiirust vaadelda kui miinusmärgiga neeldumise kiirust. Selgelt seda moodust järginud õpilased, kes joonistasid «platoole» tõusva graafiku ja siis selle alla negatiivsesse poolde horisontaalse sirge, said 2,5 punkti.
Õigele tulemusele saab jõuda ka lihtsalt loogilise arutelu teel: kui valgust pole, siis taim ei fotosünteesi, aga ometi ta hingab, seega süsihappegaasi eraldub, seega süsihappegaasi neeldumine on negatiivne, seega graafik algab y-telje negatiivsest osast. Kui nüüd rohkem valgust anda, siis hakkab taim järjest kiiremini fotosünteesima, seega süsihappegaasi neeldumine järjest suureneb, järelikult graafik tõuseb. Mingil hetkel jõuab lähedale fotosünteesi piirkiirus, millest alates fotosünteesi kiirus enam eriti ei kasva, seega ka graafik enam eriti ei tõuse, vaid jõuab «platoole». Kuna me teame, et taimed on fotosünteesi käigus võimelised summaarselt süsihappegaasi neelama, siis ilmselt fotosünteesi piirkiiruse saabumisel on süsihappegaasi neeldumine positiivne, seega graafiku «platoo» on ülevalpool x-telge. Jällegi jõuame õigele tulemusele.
Muidugi võib küsimusele läheneda ka muud moodi. Graafiku hindamisel lähtusin üldisest skeemist: a) graafik jõuab platoole: +1 punkt, b) graafik algab altpoolt x-telge: +1 punkt, c) graafik algab täpselt y-teljest, +1 punkt. Lähtuvalt konkreetse graafiku eripäradest võtsin mõnikord maha või liitsin juurde pool punkti. Täiesti õigeid graafikuid oli 7, üle nulli sai punkte 159 võistlejat.
