See ülesanne oli kahjuks veelgi vähem lahendatud kui eelmine. Matemaatika ja ühikute teisendamine käis paljudele selgelt üle jõu. Ma kahtlustan, et enamikku heidutas ilmselt ülesande väga füüsikaline püstitus. Tervikliku probleemi otsast lõpuni lahendamine on koolis tõenäoliselt harva esinev nähtus. Võib-olla oleks tulevikus sarnaste ülesannete puhul kasu suunavatest küsimustest, ülesande etappideks jagamisest? Vormistamise koha pealt olin väga leebe ja dešifreerisin lõpuks ka kõige jubedamad kraakjalad. Samas vajaks ülesande korrektne lahenduskäik koos vahetehete esitamise (loetavas käekirjas!) ja algandmete teisendamisega kindlasti õpetamist kavandataval Teaduskooli loodusteaduse kursusel.
Subjektiivselt ütleksin, et džaul oli tänavu (vähemalt nende jaoks, kes ülesannet siiski lahendada proovisid) tuttavam ühik kui varasemate aastate töödes. Rohkem valmistas raskusi kasuteguri korrektne tõlgendamine. Laheduskäik oli õigesti lahendanutel enamasti erinev ülesande koostaja mõttekäigust, kuid see näitab loomingulisuse olulisust loodusteadustes. Mitmed õpilased arvasid, et arvutada tuleb kogu koerakarjale antav lisatoidus (ja võtsid ka tüüpiliselt eelduseks, et rakendis on 8 koera) – võimalik, et ülesande illustratsioon inspireeris neid sellist järeldust tegema. Igal juhul selle lisaarvutuse eest keegi punkte ei kaotanud.
Aga ka selle väga arvutusliku ülesande juures suutsid mõned õpilased kerge muige parandaja huulile tõsta. Minu esialgne lemmiklahendus oli selline, mis järeldas, et koerale on vaja anda 3200 kg lisatoitu 10 km läbimiseks. Kuid siis jõudsin ma veelgi hämmastavama tulemuseni: üks tubli koer vajab 125 000 kg lisatoitu, et kelku vedada! Veel oli rohkem kui ühel juhul räägitud mingitest muudest ühikutest toidu mõõtmisel (nt «portsjon»). Üks vastanutest teatas, et koerale tuleks anda 10-kordset lisatoitu, kahjuks ei toetanud ta oma oletusi ühegi arvutusega koera põhiainevahetusest.
Kommenteeris Marit Puusepp
Meenus ülesanne, millega ma olen ikka lõbustanud gümnaasiumiõpilasi ja ka üliõpilasi. «Sõber/sõbranna palus sul tuua üks mool vett. Kas sa jõuad tuua? Kui palju anumaid on vaja?» Enamasti väidetakse, et ei suudeta sellist kogust tuua, mõni noormees on arvanud, et ta on tugev ja saab sellega hakkama. Vastuseid ei paranda ka see, kui näidata ekraanil vee molaarmassi. Selle mittekasutamine ülesande lahendamiseks viitab asjaolule, et arusaamine on nullilähedane. Muide, pärast sellise ülesandega lollitamist jääb asi õpilaste meelde.
Kasutegur selle ranges tähenduses tuleb 8. klassis õppimisele veidi pärast piirkonnavooru. Aga mõiste iseenesest pole ju raskestimõistetav.
Džauli parem kasutamine võib olla seotud sellega, et eelmisel kooliaastal kasutasid osad koolid uut 7. klassi loodusõpetuse õppekomplekti, kus on energiale rohkem tähelepanu pööratud kui seni.
Paraku tundub, et arvutustele pööratakse koolis rohkem tähelepanu, kui tulemuse reaalsuse kontrollimisele (125 000 kg lisatoitu!).
